Õhtusöögiidee: Kodused kalapulgad õuna-karrimajoneesiga

Erinevalt oma mereandide järgi hullust isast ja õest (kes näiteks pühapäevasel pannkoogihommikul grammigi moosi ei söö, aga kalamarja ja Kreeka jogurtiga pannkooke kühveldab nii, et lõppu ei paista), ei armasta Kroonprintsess eriti kala. Et ma ise ka pool elu üsna kalakauge olin (ja olen tänaseni, ehkki oma maitsemeeli kala armastama treenida püüan), ei taha ma teda sundida ka, aga talle meeldivate lisandite ja maitsetega saan ma seda tema jaoks meeldivamaks “võluda”. Sama tegime me näiteks suvikõrvitsaga, mida nad mõlemad kaua-kaua pika hambaga nokkisid (ilmselgelt klassikalisest “mulle ei maitse”-kinnisideest, mitte sellepärast, et päriselt on maitse vastumeelne) ja mida nad kõigepealt samuti parmesani-panko paneeringus kahe suupoolega vitsutasid, siis söögitegemise kõrvalt toorelt krõbistada nõudsid ja nüüd viisakate inimeste kombel aktsepteerivad. Minu soovitus lapse sööma innustamiseks on väsimatult ja järjepidevalt leida erinevaid viise talle võõra koostisosa tutvustamiseks ja leppida kokku, et vägisi söömine ei ole kindlasti kohustuslik (pole midagi vägivaldsemat kui lapse sööma sundimine – pealegi muudab see toidu talle ainult vastumeelsemaks), aga proovima peab üheainsagi ampsu igaljuhul. Elimineerida tervet toidugruppi ju pere igapäevamenüüst ei saa – eriti veel nii toitainerikast ja väärtuslikku nagu seda on kala. Mulle ju ka mereannid pigem ei maitse ja see vähenegi kala-armastus, mida ma siin endale sisendada püüdnud olen, on ka viimaste aastate raske töö. Samas ei ole minu lapsed kunagi näinud ega kuulnud mind kalast keeldumas – ma ei taha, et minu rumalad puudujäägid neile külge hakkaks. Enamasti küpsetame me kala ahjus (viimati tegin marinaadi, milles seesamiõli, ühe laimi mahl, ingverit, küüslauku, mett, sojakastet, tšillihelbeid ja soola, lasin mitu tundi seista ja panin siis fooliumis ahju küpsema), tihti teeme punasest kalast koorest suppi, milles esinevad lisaks kalale veel kartul, porru, porgand, brokoli, mais, kanapuljong (sest kalaleemeke on liiga intensiivne), vahukoor ja värske till. Ka seda sööme mina ja Kroonprintsess heameelega.

Laste seas üldiselt väga populaarseid kalapulki meie kodus kunagi varem söödud ei ole, mistõttu otsustasin paar nädalat tagasi sügavkülmast kotikese forellifileesid sulama võtta ja need pulkadeks muuta proovida. Ostsin millalgi ammu ühelt Nõmmekate FB grupis kalaga kaubitsevalt naiselt üliodavalt pea viis kilo naha ja luudeta forellifileesid, jagasin portsjoniteks ja naudin nendest kokkamist siiani. Kastsin kangideks lõigatud fileed (võib kasutada misiganes sorti kala) esmalt soola ja karripulbriga maitsestatud jahu, siis muna, siis riivsaia (panko) sisse, praadisin pannil väheses õlis kuldseks, ladusin ahjuplaadile ning panin ahju 175C juurde küpsema. Ma ei viitsi üldiselt ühtegi asja pannil läbi küpsetada (näiteks kotlette), vaid praen kiirelt siuh-säuh kuldpruuniks ning krõbedaks ja lasen ahjus valmida. Nii ei pea midagi ülearu valvama, toitu ahjus kaua kuivatama (ootuses, et see krõbedaks muutuks) ega tubadel praadimise haisuga täituda laskma.

Samal ajal kui pulgakesed oma kümmet minutit ahjus veetsid, valmistasin majoneesikastme. Selleks tuleb koorida ja peenelt riivida üks õun, segada kokku 2 dl hapukoore (või Kreeka jogurti) ja 4-5sl majoneesiga, lisada teelusikatäis-kaks karripulbrit ning maitsestada soola ja (kui õun ei olnud magusamate killast) natukese meega. Ma tegelikult koguseid kirja ei pannud ja pakun tunde järgi, nii et maitse-maitse-maitse ja lisa koostisosi vastavalt vajadusele. 🙂

No igatahes – karrikaste ja krõbe riivsaiapaneering. Tõeline võlutrikk, millele meie põnnid vastu panna ei suuda!

Kõrvale sobib lisandiks hästi jasmiiniriis ja muidugi iga meie pere söögilaual oleva roa lahutamatu kaaslane – ilus värviline salat. 🙂