Pidupäevaretsept: Rikkalik ja mahlane võileivatort külmsuitsulõhega

Nagu ma teile Ourcuckoonest.com’i Facebookilehel nädalake tagasi mainisin, valmistasin H’le ka selleaastase (see on meil juba neljandat aastat Väga Tähtis Traditsioon) sünnipäeva puhul võileivatordi. Proovisin uut maitsekombinatsiooni, mida ma varem katsetanud polnud ja kuigi tordi sisuliselt pimesi sööjateni saatmine tegi mind pisut ärevaks, oli saadud tagasiside niivõrd ülevoolavalt positiivne, et otsustasin retsepti ka teiega jagada. Tegelikult on võileivatordi tegemine äärmiselt lihtne ja kindlaid reegleid selle valmistamiseks pole – tuleb ainult fantaasia lendu lasta ja tordisse kõike endale meelepärast lisada. Neile, kes soovivad midagi uut proovida ja minu valmistatud lõhetorti kodus järgi teha, panin kirja täpse retsepti. Siin ta on!

Vaja läheb:

3 pätsi röstsaia
800 g maitsestamata toorjuustu (nt. Philadelphia või Farmi köögi toorjuust)
500 g hapukoort
400 ml majoneesi
pisut piima immutamiseks
soola, pipart ja pisut suhkrut

1 suurt punast sibulat
2-3 õuna
2 sl kappareid
ca. 500 g Tulitaku Taadi külmsuitsulõhet (LINK)
suurt punti värsket tilli
1 sl värsket sidrunimahla
1 suurt kurki

Mikserda suures kausis kokku toorjuustust, majoneesist ja hapukoorest kreem. Maitsesta see soola, pipra ja natukese suhkruga ning tõsta natukene alla poole segust eraldi kaussi, kata toidukilega ning aseta külmkappi – sellega saad tordi hiljem katta. Nüüd haki peeneks õunad, sibul ja kapparid ning lisa need suurde kaussi alles jäänud kreemile. Kui kasutad kvaliteetset, puhta ja maheda maitsega külmsuitsu lõhefileed (nagu mina), lõika sellest korralikud kuubikud, et kala õrn ja mahlane tekstuur tordis korralikult tunda oleks – me ei soovi, et meie tort maitseks nagu püreeritud kalamassiga saiavorm. Haki suur punt tilli ning lisa see ühes kalaga kreemile, maitsesta saadud segu maitse järgi pipra ja soolaga ning aseta seniks kõrvale, kuni lõikad saiaviiludelt ära koorikud ning tükeldad kurgi. Tordi kokkuladumine käib nii: lao alusele (lõikelauale, kandikule, fooliumiga kaetud ahjuplaadile) kiht saiaviile, piserda neid ühtlaselt piimaga (tugevalt immutada ei ole vaja, kuid pisut teelusikaga saiale niristatud piima kulub ära küll), laota neile lahke käega kiht lõhekreemi ja puista kõige peale tükeldatud kurk.  Korda samme seni, kuni kõige ülemiseks kihiks jäävad piimaga piserdatud saiaviilud.

Aseta kaunistamata võileivatort ööseks külmikusse maitsestuma. Enne serveerimist haara pihku spaatel ja määri selle abil tordi peale ning külgedele kaunistamiseks kõrvale pandud toorjuustukreem. Et tordialus puhtaks jääks, võid küpsetuspaberist ribad lõigata ning need tordi äärte ümber asetada – hiljem saad need hõlpsasti koos üleliigse kreemiga eemaldada. Siis jõuab kätte kõige lõbusam osa ehk aeg teha seda, mille nimel võileivatorditeo üleüldse ette võtsid – kaunistada. Hea tava näeb ette, et tordile laotakse kaunistuseks kõike seda, mida tordist endastki leida võib. Seega kasutasin mina kaunistamiseks  õuna-, kurgi-, sidruni- ja lõheviile ning lisasin veel keedetud ja poolitatud vutimunad, lehtsalati, krevetid ja punase kalamarja. Minu meelest on võileivatordi kaunistamise juures (olgu, keda ma lollitan) elus kõige olulisem sümmeetria – kui garneering on tordile laotud ideaalses ringis, perfektse ruudustiku või täpselt ühelaiuste triipudena, jääb tulemus igaljuhul imeline.

Minu tordi keskel on ring rulli keeratud lõheviiludega, mida ääristavad vaheldumisi kurgi-, õuna- ja sidruniviilud, mille vahelt ulatuvad omakorda välja krevettidest moodustatud triibud ja mille ümber on võrdsete vahedega paigutatud vutimunad. Küljed katsin punase kalamarjaga (sobib ka meremari) ja ehkki tunnen, et oleksin seda ehk pisut viisakamalt teha võinud, olen lõpptulemusega siiski rahul. See konkreetne tort rändas meie iga-aastase traditsiooni raames H töökaaslastega sünnipäeva tähistama ja kõik, kes sõid, olevat minu sibula-õuna-kappari-lõheleiutist taevani kiitnud. Loodan, et proovite torditeo näiteks homse pidupäeva puhul järgi, naudite selle valmistamist vähemalt sama palju nagu mina ja saate oivalise võileivatordi eest palju-palju komplimente!

(Postitus valmis koostöös Tulitaku Taadiga, kelle liialdamata oivalisele ja mahedamaitselisele külmsuitsulõhele pühendatud Facebookilehe leiate SIIT!)