Tuuli ja Rasmuse kodurestorani Taim Sõru harus serveeritud suvedinee esimene käik – suurepärased ahjus küpsetatud kukeseenefalafelid salatipadjal imelise maapähklikastmega. Nii maitsev ja nii vegan!
(NB! Palun mitte lugeda üle rea. Postituse autor on suur taimetoidufänn ja unistab maailmast, kus kõik inimesed peavad rikkalikku ja köögi- ning teraviljarohket menüüd oma igapäevaelu lahutamatuks osaks. Veganlus on lahe. Siinkirjutaja peab oma postitusega silmas seda, et viis, kuidas veganlust tihti propageeritakse, ei ole!)
“Veganlus ei tähenda ainult jänese kombel lehtede närimist,” ütlevad veganid iga veganjutluse sissejuhatuseks. Mida rohkem ma internetti tarbin, seda rohkem jääb mulle silma loomsete (rämps)toitude meeleheitlik asendamine taimsete alternatiividega, et ülejäänud maailmale tõestada: vegan ei ole jänes, vegan saab süüa küll! Kui inimene viib oma elus läbi nii põhjaliku muutuse ja kulutab nõnda palju energiat oma toidulaua ümberkujundamisele, on minu meelest kentsakas, et eetilised kaalutlused inimese isikliku tervise ja heaolu üles kaaluvad. Üha enam jäävad mulle veganlust propageerivate inimeste sotsiaalmeedia kanalitest silma poolfabrikaadid, kaheldava väärtusega maiustused ja rämpstoit: ketšup, sügavkülmutatud sojaburgerid, vegankommid… ja seda ühiskonnas, kus nii paljud lapsed lasteaias haljaid makarone saavad, päevast päeva kodus purgisuppi söövad ja liitrite viisi limonaadi joovad? Ühiskonnas, kus inimesed kommentaariumites mitmekülgset (taime)toitu häälekalt maha teevad, sest infosõjas nimega “liha versus soja” jäävad peale hirmsad kaadrid lihatööstusest, mitte põhjalikud seletused taimse toidu hüvedest ja eelistest loomse ees? Kus on prioriteedid?
Olgu öeldud, et mind inspireerivad veganid tohutult – ma usun südamest, et mitmekesisus rikastab ja mida rohkem ma erinevate inimeste erinevatesse maailmapiltidesse süvenen, seda enam tunnen, et ka ise õpin, arenen ja normaalsemaks inimeseks kasvan. Minu sõbratar Tuuli (kes teilegi Our Kitchen Rules sarjas ilmunud postitustest tuttav on), on oma vegan-eluviisidega mulle tohutuks inspiratsiooniallikaks. Tuuli eelistab taimset toitu loomsele peamiselt sellepärast, et see talle lihtsalt ei sobi ega maitse see. Ta ei taha ega vaja seda. Kas ta surub endale oma päästame-maailma-silmaklapid tihkelt pähe ja asendab loomsed toorained rahuliku südamega GMO-sojast tehtud poolfabrikaatidega – peaasi, et oleks vegan? Ei ja veelkord ei! Inimene hindab puhast ja ausat toorainet, teab täisväärtusliku toitumise tagamaid ja suudab sealjuures panna lauale tõeliselt maitsva ja täisväärtusliku eine, mis on juhtumisi ka üdini taimne. See on sedasorti veganlus, mida mina mõistan, austan ja millest lõputult uusi teadmisi ja tarkusi ammutada saan. Aga kui ma näen internetis kulutulena levivaid valetõdesid ja rämpstoidu proklameerimist, hakkab mul lihtsalt halb. Samamoodi, nagu mul on jälk lugeda “kartult ja sousti”-inimeste ninakaid ja ignorantseid jänesetoidu-kommentaare veganteemade all, on mul vastik vaadata, kuidas meie noorte toitumisharjumused kujunevad selle järgi, kui kahju neil nunnudest tibudest on. Käsi südamel – mina arvan ka, et tibud on nunnud ning unistan maailmast, kus neid ei loobita tuhandete kaupa elusalt hakklihamasinasse, sest neid ei ole kellelegi tarvis. Tõele au andes ei tunne ma ka kuuel päeval seitsmest mingisugust isu ega vajadust lihasöömise järele. Veel enam – tihtipeale nokin ma lihatoitudest liha H taldrikusse, sest mul ei teki selle järgi vähimatki isu ja mu keha lihtsalt ei vaja seda. Ma tahan väga minimeerida oma panust armutu ja kasumiahne toiduainetööstuse (mis, muuseas, on minu meelest sadu kordi hirmsam, vastikum ja inimeste tervist laastavam, kui tohutult vihatud ravimitööstus, aga see on juba rant üheks teiseks korraks… :D) kukrusse ja püüan* meie toidulauda jõudumööda üha paremaks, tervislikumaks ja ausamaks muuta. Kas see tähendab, et ma oleksin nõus oma lastele hommikuse omleti ja koduse veiselihahautise asemel sojaviinereid ja tofuburkse sisse söötma? Enne lähen ise elusana hakklihamasinasse…
Mis ma selle kõigega öelda tahan? Ma ei teagi. Vist seda, et tehke oma valikuid selle järgi, mis teile hea on. Iga sinu toidukord ei pea sisaldama liha – ma ei usu väitesse, et inimene üldse liha sööma loodud poleks (sest kust ja milleks siis need liha seedimiseks vajalikud seedeensüümid?), kuid kindlasti ei peaks see olema asendamatu osa sinu igapäevasest toidulauast. Söö ohtralt puu- ja köögivilju ning õpi neid erinevates roogades kasutama – iga taimetoit ei ole salat ja ükski endast lugupidav salat ei ole kurk ja tomat hiina kapsal (salat on mu lemmiksöök maailmas, muuseas, ja ma ei ole kaugeltki mingi kaloreid lugev fitnessguru – pigem vastupidi…). Ära õpeta oma last sööma jahukastet, purgisuppi ja sügavkülmutatud valmistoite – tutvusta talle erinevaid maitseid, paku talle vilju ja marju, millega sina oma lapsepõlves kokku ei puutunud ning mida seetõttu võõraks ja võib-olla isegi tülgastavaks pead. See on parim, mida sa oma lapse tervise, hambumuse ja heaolu nime lteha saad! Suhtu skepsisega koolide ja lasteaedade menüüs olevatesse magustatud jookidesse ja makaronieinetesse. Kui sa ei jaksa tuuleveskitega võidelda (nagu mina), püüa kaheldava väärtusega toidukordade kompenseerimiseks kodus toitainerikkamaid eineid pakkuda. Ära luba oma lapsel toituda rämpstoorainest nimega soja, sest tal on notsudest ja jänkudest kahju, vaid õpeta talle, millistest taimsetest allikatest ta täisväärtuslikuks eluks vajaliku kätte saada võib. Kui see sul endal üle jõu käib, vii ennast tervisliku toitumise tagamaadega (usaldusväärsete allikate abil!) kurssi ja hoidu hoiakust, et kõik sulle võõras on vale või moeasi, mida kartma ja valeargumentide toel naeruvääristama peab. Ära allu propagandale ja provokatsioonidele – loe, õpi, arene ja tee oma valikud ise. Ole uue informatsiooni suhtes avatud ja ära karda olla inimlik. Mitte üksainumaski vegan-aktivist ei saa ega tohi sind süüdistada julmuses, kui sinu pere toidulaual esineb liha – igaüks saab elada vaid nii, nagu oskab ja püüda areneda ning oma vanu harjumusi muuta vaid endale jõukohases taktis. Austa teiste inimeste valikuid ja usu, et neil on nende valikute tegemiseks põhjus – olgu see siis kas vanade harjumuste ja infopuuduse sohu kinni jäämine või suutmatus loomset päritolu toitu suhu panna, sest elav kujutlusvõime ja kaastunne loomade suhtes seda ei luba.
* Justnimelt “püüan”, sest ei pretendeeri tõe monopolile ega arva, et meiegi pere toidulaud laitmatult puhas oleks. Kaugel sellest.
Millised on teie mõtted eestlaste toitumisharjumuste, lihatarbimise ja veganluse teemadel? Mida mõtlete teie, kui kuulete sõna “vegan”? Kui tihti teie peres lihavabu eineid serveeritakse ja kui, siis millised on teie lemmikud taimetoiduretseptid? Arutlegem! Ma juba tunnen, kuidas ma tänu sellele teemapüstitusele teilt palju uut ja huvitavat õppida saan. 🙂
Mina austan veganlust väga. Huviline olen olnud juba umbes 2 aastat, kahjuks olen harjumuste ori ja paar korda kuus loomseid tooteid tarbin, kuigi kodus on küll vaid vegantoit.
Ma kahjuks kõikides punktides ei saa sinuga nõustuda – kus on see rämps ja poolfabrikaadid? Mina näen ikka enamasti kausse, mis on täidetud ubadega, kõiksugu chia seemneid ja kodus valmistatud taimepiimasid. Vahel kerkivad üles ka valmistoidud, aga ka sellised alternatiivid on vajalikud, et seltskonda sulanduda ja mitte ülitervislik friik tunduda. Samuti pole taimsed alternatiivid Eestis veel eriti levinud ja ehk tuntakse selle üle lihtsalt rõõmu. Värsked asjad on ju alati olemas olnud.
Teiseks tervislikkuse aspekt – kahjuks ei tule sinu tekstist absoluutselt valja see, et veganlus on tervislikum. Puudutad sojateemat, aga enamasti kasutatakse neid ju lihatoodete asendamiseks või valgu eesmärgil. Miks need sojavärgid nii ehmatavad kõiki? Kui võrrelda friikartulid-viiner praadi, mida kahjuks paljud eestlaste perekondade lapsed tarbivad, ja kodutoitu, kus mõni tofutükk siis on ju selge kumba eelistada.
Veel – miks liha- ja piimatooted selline püha on? Veganlus seatakse kahtluse alla, aga sellele ei mõelda, et tavaline lehmapiim on täis hormoone, mis on mõeldud vasika, mitte inimese kasvamiseks. Minu meelest on see palju-palju hirmsam. Veel pannakse loomasööta tohutult lisahormoone, et järglane kasvaks suureks võimalikult kiiresti, et uuesti “inimestele kasulik olla.” Samuti söön pigem sojakotletti kui kondijahu täis nagitsat.
Miks me taunimine vägistamist, aga toetame oma rahaga kunstlikku seemendamist? Oma blogides räägivad emmed lõputult rinnapiima kasulikkusest, aga reaalsus on see, et loomade puhul toetate vasika ema juurest ära võtmist ja nendele mõeldud rinnapiima sööte ise ära, sest noh, hea on. On ju tegelikult inetu.
Kahju, et veganlusvastased sageli isegi võimalust ei anna. Jah, ma söön ka vahel loomseid tooteid, aga see on hämmastav, kui hästi ma end taimetoidul tunnen. Päevas kaks korda seedesüsteemi tühjendada on võrratu, ma tunnen, kuidas keha kõik tarviliku kohe ära kasutab ja midagi ei jää minusse roiskuma. Samuti hclf praegu populaarse lchf elustiili asemel, mis on täielik BS 🙂
Jube pikk sai jah, aga veganlus on cool. Proovige, kasvõi nädal aega:)
Jeekim, ma ei oska ennast üldse väljendada vist. 😀 Meil esiteks ei jooda piima selsamal põhjusel, et see on raskesti seeditav, vasika seedesüsteemile mõeldud jook. Ma pean pidevalt võitlema inimestega, kes minuga pahandavad, et ma lapsele maailma kõige kasulikumat jooki keeldun andmast ja talle hoopis vett annan, veidrik selline. 😀 Ja samuti räägin ma sedasama, et me elame maailmas, kus lapsed söövad niigi rämpsu, miks need asjad peaks siis taimse rämpsuga asendama? Ma olen suur taimse toidu fänn, aga mulle tundub, et veganluse reklaamimine algab valest otsast. See võiks alata sellest, kui palju kasulikum on meie ja meie laste tervisele köögi- ja teraviljarikas toit, mitte sellest, kui palju veganalternatiive on poolfabrikaatidele. 🙂
Tahtsin ka sõna sekka öelda, aga D ütles juba kõik ära. Aitäh 🙂
Tahtsid ka mulle veel kord tõestada kõike, mida ma niikuinii oma postituses silmas pidasin? 😀
Nõustuda, üle kinnitada 🙂
Kusjuures kui ma vaatan FB vegangrupis postitusi veganrämpstoidust, siis ma mõtlen ka, et ega see jumala eest neil ainuke söök päevas pole 😀
Aga minumeelest on üldiselt pilt ilus, teadlikum kui mõne omnivoori õhtusöögi-selfid minu FB uudistevoos:P
D ütleb oma kommentaaris:
“Kui võrrelda friikartulid-viiner praadi, mida kahjuks paljud eestlaste perekondade lapsed tarbivad, ja kodutoitu, kus mõni tofutükk siis on ju selge kumba eelistada.”
See on 1:1 sama võrdlus, mille mina tõin sojaburksi ja veisehautist võrreldes, lihtsalt vastupidi. 😀 Ehk tegelikult korralik üldistus. Aga mina pidasingi just silmas seda, et kuna veganid on üldiselt, nagu sa ütled, väga teadlikud tarbijad, siis jääb ümbritsevale maailmale mulje, nagu vegan-poolfabrikaadid oleks tervisetoit. Ja see ei oleks õige, kui inimesed oma harjumuspärase kodutoidu vegan-rämpsu vastu vahetaks, sest vajalikud teadmised puuduvad, aga lihast tahaks loobuda küll. Et… me võiks lihtsalt kõik süüa hästi värvilisi ja mitmekülgseid taldrikutäisi (ma ei mõtle kummikomme, onju :P) ja olla õnnelikud ja terved ja korras seedimisega. Ja siis sealt edasi võime arutada, kas meil on kord-paar nädalas vaja süüa maheveise liha või tofut. Ma usun, et kui me kunagi sinna jõuaks, oleks juba päris hästi. 🙂
Kallis D,selles suhtes oled sa ennast lasknud natuke välismaisel meedial eksitada, et Eestis ei lisata hormoone loomasööda sisse. Kui juhtubki, et lehmal on mingil põhjusel näiteks ravimeid tarvis, siis ei lasta mingi aja vältel kontrollist läbi ei tema liha ega ka terve laudatäie lehmade piim (juhul, kui inimliku eksituse tõttu on ravil oleva lehma piim äraantava piima hulka jõudnud).
Ka lihatööstuse karmuse ja normide osas oled sa ilmselt lasknud ennast välismaisel meedial ennast mõjutada, sest kuigi ausalt tunnistades ma selles valdkonnas ennast eksperdiks ei pea, usun ma, et meil see vägivaldne ja julm ei ole.
Minu arust tasub iga kell eelistada kodumaist liha kaugelt-kaugelt meeletuid loodusressursse raisates kohale tassitud sojale, mille kasvatamiseks kusjuures hävitatakse tohutul hulgal metsi. Teine asi oleks muidugi Eestis kasvatatud soja, aga see teema on alles arenemisjärgus. (Väike kõrvalmärkus: ise tarbin enamjaolt hoopis kodumaist ulukiliha ja kohalikelt kaluritelt saadud kala ning piima ma joon põhiloselt ainult kohvi sees).
Seega kokkuvõtteks: infoallikate suhtes peaks inimesed olema kriitilisemalt meelestatud ja üritame tarbida ikka seda, mis meie emakest maad kõige vähem terroriseerib!
http://seavabrikud.ee/
Ei ole tegelikult päris nii, et jubedused toimuvad vaid välismaal. Lisaks kuidas saab kellegi (sea, lehma, kana) tapmine vägivallatu olla?
Mina õppisin tudengina süüa tegema Jack Monroe blogi abil ja kuna ta on just tagantjärgi oma retsepte vegan’iks muutmas siis mul pole ka otseselt midagi selle vastu et vahest peekon asendada lillkapsaga 🙂 Üks asi mis mind kahjuks isiklikult vegan-kultuuri juures häirib on see ‘shaming’ mis mu praeguseid (liha ja kala) toiduvalikuid kindlasti saadaks ja selline käitumine oleks mu pea 10 aastat kestnud söömishäire jaoks raudpolt üks ‘trigger’. Minu aus ja isiklik arvamus. Pooldan ise täiesti taimse toidu väärtusi tervisele, kuid nähes seda stiili kuidas väike osa veganeid oma söömisharjumusi propageerib ma näen palju sarnaseid isiksusi kunagisele internetis levinud pro-ana tüüpidele 🙁
Ma olen megaüllatunud, et siin juba “loomalaibajutt” lahti läks, sest mu suur unistus on toituda peaasjalikult taimetoidust ja ma väga austan veganeid, kes toituvad mitmekülgselt ja oskavad seda ka teistele edasi anda, nt. Sandra Vungi võiks mu köögikapis elada ja mu perele iga päev süüa teha. 😀
Sinu jutus oli minu jaoks paar sellist… küsimusitekitavat teemat. 😀
Esiteks Eestis ei müüda väga gmo-sojast tehtud tooteid. Mina isiklikult ei ole ühtegi näinud, sest loen alati uute toodete puhul etikette ja etiketil peab olema kirjas kui tegemist gmo-toorainega. Lisaks ma ei tea, kumb on hullem-kas lehmapiim, mis on mõeldud väikse lehmavasika suureks lehmaks kasvatamiseks või sojapiim, mis on tehtud taimedest (isiklikult ei tarbi kumbagi, aga nii tervislikel, kui ka eetilistel kaalutlustel eelistaksin kindlasti sojapiima).
Teiseks ma ei tea ka ühtegi veganit, kes oleks lihtsalt lihaburksi sojaburksi (kuigi minu meelest enamasti veganburkse ei tehta tofust, vaid kikerhernestest) vastu vahetanud, loomsest toorainest kommid vegankommide vastu vahetanud ja ainult neist toitukski. Ma ei tea, milliseid veganeid sa sotsiaalmeedias jälgid muidugi ja ehk tõesti nemad sojakotlettidest toituvadki, aga ma arvan, et enamasti neid toiduaineid näidates on pigem nagu “Vaadake, kui on burksiisu (kommi, koogi, jäätise) siis on ka taimseid alternatiive” ja igapäevaselt nad pigem ikka toituvadki köögiviljadest, pastast, riisist, kaunviljadest jne, mitte sojast. Selles mõttes ma arvan, et kõik söövad vahel maiustusi/kiirtoitu ja mis seal siis halba on, kui eelistada neil puhkudel veganvariante nt. McDonaldsi burksile (mida sinagi ilmselt vahel sööd) või veganjäätist piimast tehtud jäätisele jne. Eriti kui tegu on noortega. Ma ei tea ühtegi inimest, kes oma veganvalikuid hullult peale suruks oma sõpradele, küll aga tean kuhjaga inimesi, kes kuuldes, et sa liha ei söö, hakkavad mingieid idiootseid nalju pilduma või sinu toitumisvalikuid valefaktidele põhinedes maha tegema. Usun, et need noored, keda sa jälgid ehk lihtsalt tahavadki eakaaslastele näidata, et ei söö ainult “muru ja salatit”.
Lisaks see võrdlus, et sulle on vastumeelsed inimesed (noored), kes eetilistel kaalutlustel veganid on, küll aga kiidad oma sõbrannat, kes on vegan, kuna talle lihtsalt ei maitse loomne toit-mis vahet sel lõpuks on, loomset toorainet ei tarbi ju kumbki… Kuidas siis põhjus, et ei taha loomalaipu süüa on kuidagi halvem kui see, et lihtsalt ei maitse? 🙂
Hmm… üldse ei kirjuta, et ei MEELDI need noored, vastupidi, inimene, kellel on nii tundlik moraalne kompass, on hoopis eeskujuks kõigile inimestele. See ei ole üldse veganvastane postitus, see on just selle vastane, et inimesi, kelle jaoks veganlus võõras on, hakatakse kohe loomalaibajutuga hirmutama, selmet head asja reklaamida argumenteerides inimeste tervise seisukohalt. Ma olen nõus, et lehmapiim ei ole inimese jook, seda mõttetum on selle asendamine sojapiimaga. Ja enamus soja läheb ju anyway loomasöödaks, nii et soja kui probleem algab igaljuhul lihatööstusest, aga ma ikkagi tunnen, et nats on tavainimesele ikkagi veganluse tegelikud hüved ja boonused kättesaamatud. Seda näeb ju nendest tulevahetustest erinevates gruppides ja kommentaariumites. Also, ma ei võtnud seda teemat laest, see ikka riivas mind siin ja seal korduvalt – just noorte seas. Ja mu postituse idee on, et kui noor inimene hakkabki veganiks, siis vanemad peaksid oskama teda informatsiooniga toetada, mitte otsima viise, kuidas teise inimese valikuid paremini maha teha, toetudes välja mõeldud teemadele nagu see, mille kohaselt mingid lapsed veganluse süül haiglasse sattusid… Aa, ja ma muidugi ei jälgi spetsiaalselt veganeid nt. Instagramis, kust kindlasti saab palju väärtuslikku infot ja sitaks inspiratsiooni saab. Ma räägin hariliku matsiplika mätta otsast. 🙂
Aa ja üks asi veel – kui mina burksi söön, tunnen ma häbi, sest see ei ole ju asi,mida ma õigeks pean 😀 Mulle tundub (!), et taimse rämpsu reklaamimine on, nagu sinagi ütled, müügiargument veganluse kasuks, aga tegelikult ei ole see ju what veganism is about ja tekitab võhikute (nt noorte) seas muidu tervisliku veganluse foonil kuvandi, justkui see oleks kasulik ja hea. Kuigi ei ole ju? Mina ikka tahaks rohkem näha, et veganlust propageeritaks kui tervislikku valikut, et see rohkemate inimesteni jõuaks. 🙂
Jah, ehk asi ongi siis selles, et mina isiklikult ei ole näinud ühtegi (noort) veganit ei sotsiaalmeedias, ega mujal, kes toituks vaid poolfabrikaatitest, aga kui sind see riivab, siis muidugi-ükskõik, kas vegan või lihasööja, toidulaud peaks kindlasti olema täisväärtuslik ja mitmekesine. Nagu ei tohiks vegan süüa vaid tofut, friikaid ja ketšupit, ei peaks ka lihasööja toituma ainult kanafileest ja praemunast. Lihtsalt kui ma mõtlen kui palju veganeid mina tean, siis kõigi nende toidulaud on täiesti täisväärtuslik, lihtsalt kui on rämpsu isu, süüakse ka siis eetilistel kaalutlustel ikka veganvariante. Keegi ei arva, et veganburks oleks reaalselt ülipalju tervislikum kui tavaline burks (kuigi tegelikult tihti ka on) või veganšokolaad suhkruvaesem kui tavaline Milka. 🙂
Lisaks tervise seisukohalt argumenteerida võib palju tahes, aga kui inimene on 100% veendunud, et veganid on näost kahvatud murusööjad, kes käivad, kanepikiust kott, mille küljes on mingi I’m vegan silt õlal ökopoes sojapiima ja salatilehti ostmas, siis ei ole sellel suurt mõtet lihtsalt 😀 Kui inimene ise juba on huvitatud ja saab aru, et ei ole eluliselt vajalik piima juua ja viinerit süüa, siis tegelikult on internet ju infot täis, FB-s on vähemalt kaks eestlaste gruppi jne. Ma saan aru küll, mis sind seda postitust kirjutama pani ja point on õige, aga lihtsalt paari lauset lugedes oli ikka natuke nagu ??? 😀 Ilmselt tõesti selle pärast siis, et mulle isiklikult pole poolfabrikaatide abil veganlust propageerivaid noori lihtsalt silma hakanud. 🙂
Mhm. Ma olen sinuga ju kõige osas nõus, minu mõte on lihtsalt, et inimene, kes veganlust võõraks ja vaenulikuks peab, ei lähe seda infot ise otsima ja kena oleks, kui veganlus kui elustiil oleks kättesaadav ka neile, kes ei ole üliempaatilised (kui üldse). Sest kui ma vaatan, mida inimesed peavad normaalseks toiduks, kui ma lasteaiamenüüd avalikult kritiseerin… ausalt, see on hirmus. Ja mu point ongi, et teadlikkus-teadlikkus-teadlikkus, ole sa vegan või lihasööja, aga nii karni- kui herbi- kui omnomnomnivoorid peavad oma toidulauale panema palju erinevaid vitamiine, mineraale, häid rasvu ja kiudaineid, millest napilt ühtegi ei anta poolfabrikaatidest, olgu nad loomsed või taimsed. Et… alustame sealt. Mina ka alles õpin ja õpin seda enam, mida rohkem ma sel ja teistel teemadel teiega juttu puhuda saan. 🙂
Ma arvan, et lihakultuur on eestis väga sügavalt juurdunud ja veganlastel on siin hetkel üsna raske. Ilmselt ajaga järjest kergem. Ma ise tarbin liha üsna hea meelega, kuigi tean, et maailma jätkusuutlikkuse tagamiseks ei pruugi see parim otsus olla. Sel aastal olengi sellepärast võtnud eesmärgiks tellida max palju toiduaineid mahetoiduvõrgustiku kaudu ja asendada kogu kodukeemia alates šampoonist, lõpetades põrandapesuvahendiga nende ökovariantidega.
Mina pole poolfabrikaate tarbivaid veganeid kohanud, pigem selliseid “mõtle, kui see veis saaks praegu vabalt aasal joosta” ja “vill kuulub lambale, mesi mesilastele, mitte meile” suhtumist ja see tegelikult tekitab natuke trotsi veganluse vastu – ilmselt sama tunnevad nad ise, kui lihasööja nende ees sašlõkivarrast viibutab ja “mmmmm…” teeb. Aga nii on ikka mul raske neid tõsiselt võtta, sest minu jaoks ei ole probleem loomade kasutamine toiduks iseenesest, vaid see, mis kahjud tööstus endaga kaasa toob.
Minu postitus käib ikka kindlate asjade kohta, aga ma ju ilmselgelt ei nimeta nimesid ega viita neile allikatele, see oleks inetu. Mina arvan, et maailmas ei hakka mitte kunagi olema -ainult- isetuid “mesi kuulub mesilastele” inimesi – mis nii viga oleks, meil poleks siis ühtki sõdagi… Aga ma leian, et veganlus peaks kättesaadav olema ka nende jaoks, kelle jaoks on primaarne isiklik ninaesine, mitte planeedi heaolu üleüldiselt. Et ei oleks seda vastandamist stiilis “vegan = hull ökofriik”, “lihasööja = vastik mõrtsukas”, vaid et prooviks kõik koos aru saada, et ei ole normaalne pidada lehmapiima inimlapse jaoks vajalikuks joogiks ja liha toidulaua lahutamatuks osaks. Ilma, et laipade teemal räuskamiseks läheks…
Mhmh ma olen nõus, et ei pea olema ainult keskkonnapõhjus (see oleks lihtsalt minu enda jaoks ainus), vaid tegelikult ükskõik, mis põhjus oma menüü kvaliteetselt lihavabaks saamine on ok. See, et mulle pole niivõrd silma hakanud poolfabrikaate propageerivad fanatid (kui valjud radikaalid), polnud samuti mõeldud vastu vaidlemisena. Sõnastasin vist halvasti, aga mõtlesin seda, et pealesuruv, vali, radikaalne veganlus süvendabki lihasööjate (nagu mina) vastandumist veganite maailmapildile. Ja see torkab oluliselt rohkem silma, kui rahulik “ma ei vaja liha” suhtumine.
Kui rasvunud perearst pööritab silmi taimetoitlase soovi peale oma tervise kontrollimiseks vereanalüüsi teha (juhtum elust enesest), jääbki taimetoitlastel ilmselt see vajadus (nagu keegi vist juba kommenteeris või kirjutasid ise?) demonstreerida burgerite ja viineritega, et taimetoitlus ei pea olema mingi müstika.
Ma ei arva, et sa vaidlesid, kasutasin lihtsalt võimalust korra veel selgitada, et mu eesmärk ei ole veganeid bashida, sest ma fänn 😀 Ja see perearstivärk on täiesti nuts, sest okei, sa pead liha sööma, mine analüüsi andma, eks, aga kui liha su toidulaual oleks kondijahupihv ja keeduvorst, ei oleks sellisel tohtril selle vastu midagi. Ja see on niii kurb!
No kuulge, oma huvist ja ilma näidustuseta tehakse analüüse ikka omal rahakotil. Aamen.
Mul juba ammu jäänud silma, et sul on oma arvamus sel teemal. Mina toetan täiega veganlust, kuigi oma elukorralduse tõttu ei ole ma veel vegan. Elame suures majas koos vanematega jne. Mina ei poolda oma arvamuse pealesurumist ega ka selgitamist, et miks ma midagi ei söö. Arvan ausalt, et vanemad inimesed on võimetud seda mõistma, nemad on ise kasvatanud oma siga ja ise tapnud ja see oligi nende elus norm ja seda ei pööra ümber. Ütlen vanaemale, et ma ei taha ja kõik. Eelkõige olen selliste vaadetega, kuna mul on loomadest kahju. Kui pannil on 10 kanakoiba, kõik söövad… mina suudan vaid mõelda, kuidas 5 kana on meie pärast surnud. Jah, nagu mu mees ütleb, nad oleks ilmselt nagunii tapetud… aga mina ei taha selles osaleda. Ja ei osalegi. Soja ma ei tarbi ja ei näe vajadust, fb gruppides need nn “vegan rämpstoidud” on ka minu meelest pigem välja toodud stiilis, et kui tuled peolt ja on ilge burksi isu siis näe Staabis on ka nüüd vegan burger. Usun, et on paratamatult rämpsust toituvaid inimesi, veganeid ja mitteveganeid. Kuid kindlasti mitte ei ole seis veganite seas hullem. See, et mis on kahjulikum või valem jne. on iga inimese oma kaalukauss.
Mina olen lihtsalt tervisliku toitumise rindel ja minu silmis võiks veganiks hakkamise suurim pluss olla korras seedimine ja rohkem energiat. Need on argumendid. “Vaadake, me sööme ka rämpsu!” ei ole 🙂 Ja oakotleti või falafeliga burks on ikkagi parem, kui sügavkülmutatud burgerikotlet. Noh, et nagu… kalapulgad vs. paneeritud värske kala. Sama teema mu meelest, aga kalapulki ei reklaami ju keegi kui head valikut, millest eeskuju võtta…
Veganid on minu jaoks kõige tublimad inimesed üldse, sest julgevad võidelda oma uskumuste eest ja igapäevaselt kaitsta oma valikuid. Sealjuures tehes sellele planeedile peaaegu päris kindlalt ka vähem kahju. Ma ei tea, kui vegucated sa oled, aga selle materjaliga tutvumine paneb tõesti aru saama, kui imelikus maailmas me elame… Ja mina arvan tihti, et we are too far gone, põhimõtteliselt iga tööstusega. Ma ei saa ka aru, miks inimesed, keda see eetilisus ei huvita ei söö näiteks koera või hobuse liha.. Tegelikult tean, psühholoogiline dissonants – seda peegeldub ka Sinu postitusest veidi, mis on väga normaalne. Aga vaata veidi materjali,, forks over knives, gary yourofski kõne ja siis äkki käib ahhaa moment ja saad aru, miks mõned veganid lihsalt EI SUUDA vait olla ja neid ei huvitagi enda tervis antud juhul.
No just, ongi tublid aktivistid! My point being, et mitte kunagi ei hakka me elama maailmas, kus kõik (või kasvõi enamus) inimesed hoolivad rohkem planeedist ja loomadest, kui iseendast. Ja õudselt hea oleks, kui inimesed saaksid aru taimse toidu hüvedest ning tunneksid vajadust oma toidulauda vastavalt korrigeerida. Inimene, kes ei saa täna aru, kuidas teda peaks kõigutama loomade heaolu, ei hakka sellest aru saama ka siis, kui vegan-aktivist tedam mõrvariks kutsub. Mis koera- võib hobuselihasse puutub – muidugi ei sööks ma ära oma isiklikku koera. Kui ma satuksin olukorda, kus olen üksikul saarel ja näljasurma ohus otsustatakse üks grupi liige ära süüa, eelistaksin samuti, et see ei oleks mina või sõber. Muus osas tõesti ei ole vahet, kas tegu on hobuse- või veiselihaga. Kumbki ei peaks olema lahutamatu osa inimese toidulauast…
Enamus inimesed sügaval sisimas armastavad loomi, nii et need kommentaarid võivad küll neid lükata veganluse suunda – näiteks kui kommentaarid tekitavad ebamugavust ja panevad õhtul teemat edasi googeldama. Ehk ma saan aru, et eelistaksid teistsugust lähenemist, aga mina jällegi arvan et pole üht lähenemist, mis kõigile mõjuks. On eetilised veganid ja on tervise veganid, neid huvitavadki erinevad asjad.
Ma olen kõigi nende teooriatega nõus, mindki motiveerib see kõik paremaid valikuid tegema. Ma lihtsalt tõesti usun, et hirmutamine ei tööta, kui probleem seisneb infopuuduses. Samuti nagu ei saa hurjutada emasid, kes oma beebidele šokolaadi ja viinereid söödavad, sest “lapsele nii maitseb” – ilmselgelt inimene lihtsalt ei -tea- kui halb see ta lapsele on ja siis ei aita selle inimese hirmutamine või shame’imine, vaid põhjalik selgitustöö. Am I making ANY sense here?
Ma arvan, et võimaluse korral iga vegan jagaks selgitusi ja informatsiooni, kui vähegi on kuulajaid. Aga las hirmutavad kui tahavad – who am I to judge, frustratsioon silmaklappidega kaaskodanike suhtes on ehk nii suur ja inimene lihtsalt ei oska teistmoodi? Ega iga vegan ei ole tingimata väga intelligentne sõnumitooja. Probleem kindlasti on enamjaolt infopuuduses, aga ma arvan ka, et vahel see hirmutamine võib õiget nuppu vajutada ka. Ja muidugi makid sensi, väga asjalik foorum siin 🙂
Ma nii kurvastasin esimeste kommentaaride laekudes, et kas ma olen tõesti eneselegi teadmata kirjutanud veganvastase postituse, kui ma ise taimetoitu niivõrd austan… aga jah, probleem vist tekib seal, kus kõige valjuhäälsemalt pröökavad lollid lihasööjad (nagu mina irw :D) ja ebaintelligentsed veganid. Siis ei julge mõistlikud inimesed asjasse süvenedagi, sest kogu temaatika tundub jabur ja ebaloogiline. 😀
Mind just aitas hirmutamine. Hakkasin veganiks alles siis, kui vaatasin tapavideoid. Siis käis peas klikk ära ja küsisin what the fuck are we doing here. Enne võisin küll sugar coated suhtumisega olla, et nii ja naa, bla bla bla. Oli vaja viimast tõuget veganiks hakkamise ja jäämise teel ja olen nüüd tänulik, et selle sain. Muidugi ei tööta see ilmselgelt kõigi peal. Ise ka hoidun negatiivse info jagamisest oma vegan sotsiaalmeedias, sest esiteks on kogenud veganitel juba tüütu sama asja vaadata, teiseks on see suure negatiivse laenguga, mis rikub päeva ära isegi veganil, kes pole selles “süüdi”. Samas tean, et see on pmst ainus asi, mis on ümber pööranud enamuse. veganitest. Nunnu ümber nurga jutt ei vii tulemusteni, see on fakt. Sa pead ikka kõvasti puuga otse lagipähe saama, et muutma oma lapsest sisse juurdunud nägemust ja harjumusi a la piim on kasulik jms bullshit.
Njah… kui ma sulle ütlen, et minu puhul nendest teadmistest “ümber pööratud saamiseks” ei piisa, siis… milline on see hinnang, mille sa mulle annad? Et ma olen südametu? Et see on raudne fakt? Ma tean täpselt, mida ma endale suhu panen, kust see tuli ja ma olen valmis selle eest vastutama. Selleks, et teada, et piim ei ole inimese jook, ei pea saama puuga lagipähe loomatapuvideoid vaadates, vaid lihtsalt kasutama lihtsat talupojamõistust. Ja nagu öeldud – ma usun, et kui inimesed õpivad, et liha ei pea sööma iga toidukorra juures ja et ühest loomast võiks saada rohkem, kui paar sisefileed (nö. “nose to tail eating”), muutub ka tööstus ja suhtumine. Seda, et inimene lihasöömise vajaduse ise välja on mõelnud, ma ei usu – samuti nagu ma ei usu seda, et see peaks meie toidulaual olema asendamatu.
Huvitav uskumus, et mitte kunagi ei lähe maailm paremaks, seega polegi mõtet midagi muuta? Sa Miiu oled nihilist või? 🙂 Mina küll usun päriselt, et maailm liigub ainult paremuse poole ja inimkond tervikuna muudkui areneb kõrgemale tasemele. Liha söömisega läheb samamoodi nagu läks rassisimi (segregatsiooni) väljajuurimisega ja naistele kodanikuõiguste andmisega. Need kolm protsessi on kreisi sarnaselt kulgevad. Ise annan ka aktiivselt omaltpoolt panuse maa paremaks muutmise poole, kus vähegi suudan. Näiteks sorteerin prügi, ei reosta loodust, isegi vett ei raiska 😀 jne. Vastavalt siis oma võimalustele. Kui igaüks paneb oma killukese paremuse poole, siis ongi maakera parem. Ma ikka usun, et sa mõtled ka samamoodi, ainult väljendusoskusega juhtus midagi? Nihilist Miiu oleks väga kummaline nähtus 😀
oi, MAAILM kindlasti muutub paremaks paigaks nende toel, kes praegu võitlevad parema maailma nimel. ma mõtlen rohkem seda, et lihtsalt inimtüüp “mina olen maailmanaba, teiste heaolu mind ei huvita” jääb alati eksisteerima, sinna pole küll midagi parata. neid, kes endast erinevaid inimesi praegugi rõõmsasti diskrimineeriks ja orja kuuris ketis hoiaks, on päris kindlasti ka täna, aga kuna maailm on muutunud, ei jää neil üle muud, kui kodus köögilaua taga pagulasteemadel soiguda ja avalikus kohas suu kinni hoida. ma pidasin silmas seda, et kui oma kitsa väikese mätta otsas kükitavaid inimesi muutusesse kaasata tahta, tuleb neile anda põhjus, miks nemad isiklikult sellest kasu lõikavad. kui neile loomade heaolu niikuinii korda ei lähe. ma arvan. nihilismist on asi kaugel. 🙂
Mina ühtegi veganit ei tunne küll aga taimetoitlast, kes meiega aastaid jõule koos veetis ning muul ajal külas käis, käisime ka meie nende juures (Berliinis). Seega saime proovida ühiseid grilliõhtuid kui ka jõule. Ta oli mu õe elukaaslane. Tema hakkas taimetoitlaseks, kui ta oli 12. Esimesena oma peres. Praegu on ta 37-aastane. Pärast teda võttis eeskuju ka tema ema ja õde. Isa sööb liha edasi. Ma tegin kunagi oma blogis kunagi ammu ka intervjuu, et miks ta liha ei söö jne. Tema ütles, et tema ei saa süüa laipu. See oli see mõte, mis tal 12-aastasena tekkis. Tervislikkuse peale tema muidugi ei mõelnud nii, aga eks see 12-aastane laps väga ei mõtlegi. Ja issand kui kaua aega tagasi see oli, siis polnud sellist asja nagu “sojahakk” jne. Muna ta põhimõtteliselt sööb ja juustu, seega vegan ta pole. Aga näiteks ta ei sööks kunagi sellist asja nagu praemuna, täidetud muna ega jooks piima kõrvale. Aga teda ei häiri kui pannkoogi sees on muna.
Aga mind HÄIRIB, et eestis (ja kindlasti ka mujal) on veganid nagu jehhoova tunnistajad. Käivad ja jahuvad oma teksti. Mõnitavad lihasööjaid umbes, et MIKS te tahate et loomi piinatakse ja blablabla. Samuti need särgid, kotid ja kleepsud, millega nad kaetud on, et jumala eest kõik märkaksid, et nad on veganid. See on justkui midagi poppi ja noortepärast. Langesin diskussiooni ühe veganiga ja rääkisime muna söömisest. MIna söön 95% ajast mune, mis on tulnud mu vanavanemate kanadelt. Nad elavad head elu ja saavad terves aias siblida. Aga tema väidab et see on ikkagist kanade piinamine. Kanad ju munevad niikuinii kas siis vabas looduses või inimese käe all. Pole veel näinud et vanaisa sunniks kedagi munema või annaks mingit munemise rohtu. Samuti annab lehm piima. Kuna minu vanavanematel olid kunagi ka lehmad siis ma tean täpselt, mis võib juhtuda, kui lehma ei lüpsa näiteks üks päev. Või siis see vegan arvab, et kõik lehmad ja kanad peaksid maamunalt ära kaduma? Ei saa aru. Seega ma absoluutselt ei mõista, miks veganid ei võiks süüa ökotooteid,
Mina söön liha aga ma ilmtingimata ei vaja seda. On päevi, kus ma seda ei taha näha ka. Samas ei leia minu külmkapist kunagi viinereid, pihve või lastevorsti. Need pole minu jaoks liha ka. Kui ma juba liha teen siis ikka toorena ja ise. Küll aga ma ei mõista, miks need veganid ja taimetoitlased tahavad, et nende toit näeks välja ja maitseks nagu liha? Sojahakk”liha”, lihamaitseaine, vegan snitsel jne. Soja on näiteks meestele kahjulik (ma nüüd ei räägi väikesest kogusest vaid ikka nii, et pea iga toidukorra juures). Seda ma ei arva muidugi enam ammu, et veganlus eluohtlik on (õigemini pole ma seda ka kunagi arvanud). Mina ikka arvan, et iga üks peab ise tegema oma valikud. Ja ükskõik, millisel põhjusel. Kui see saab alguse sellest, et sa ei taha loomi piinata siis on see okei. Kui sa tahad tervislikumat eluviisi siis palun väga (aga siis ära söö külmutatud kotlette Hesburgeri kastmega-jep, see on vegan). Tänapäeva ühiskonnas vast inimesed ei arva ka seda, et veganid ja taimetoitlased toituvad ainult salatist. Minu isa teeb muidugi alati nalja, et laseb suvel ühe heinapalli mu õe elukaaslasele ka veeretada.
Mulle tundub, et veganlusega on läinud natukene nagu feminismiga – miski teoorias nii õige ja maailmale vajalik on radikaalsete aktivistide töö läbi muutunud tavainimesele võõraks ja kättesaamatuks.
Looduslikult muneks kana ühe muna kuus – nagu naistelgi on kord kuus päevad. See, et praegusel ajal munevad kanad muna päevas, ei ole looduslik ja reaalselt nii olema ei peaks. Seega see väide, et kanad muneksid ikka ja mingit rohtu neil ei anta, on tegelikult väär 🙂
Ma olen nii palju selle peale mõelnud ja see kõlab nii loogiliselt, aga… mida siis minu vanaema naabri-Evi oma kanadele söötis, et nad rohkem, kui muna kuus munesid? Kuidas seda tehakse? Kas see on mingi linnusöödas sisalduv hormoon või on see ikkagi seotud munemiseks sobilike liikide aretamisega? Ma täiesti siiralt tahan teada, kuidas see asi näiteks Eesti väiketalunike puhul on. 🙂
Üks muna kuus kohe kindlasti mitte! Kana eesmärk on ju omale kurn täis muneda ja siis hauduma hakata….ei ole väga loogiline, et tal oma pesakonnatäie munade munemiseks pool aastat/aasta läheks…esimesed munad oleks selle aja peale juba mädamunad 😀
MInu vanavanemate kanad toituvad sellest heinast, mida nad sisse söövad (sellel ajal siis kui on muru). Ja sellest pudrust, mida vanaisa neile teeb, kus on terad ja jahu ja vesi. Samuti saavad nad siblada ka seda, mis on jäänud vanaemal ja vanaisal alles (mingid koored, jms toidujäägid). Söövad ka kanamuna koori. Nad ei saa mitte ühtegi rohtu või kunstliku lisandit. Nad munevad ühe muna kahe päeva jooksul. Mõni iga päev. Oleneb kuidas kanal tuju on. Päeva jooksul saavad nad 4-5 muna. Kus ma seda ise nii täpselt tean? Sest ma olen pool oma elu koolivaheaegadest seal elanud ja neile ise süüa ette viinud ja mune korjanud pesadest. Seega kohe päris kindlasti ei anta mingeid lisandeid ja nad saavad elada suures laudas, mis lehmadest alles jäid ja päevasel ajal olla õues. Minu vanavanemate jaoks on kanad pereliikmed. Vanaema nuttis nädal aega kui rebane käis kanavargil. Seda ma muidugi ei ütle, et inimese käsi ei ole siin mängus, neid on aretatud munema sagedamini aga tänaseks on see paratamatus. Ka inimesed on arenenumad. Naisel on sagedamini päevad kui kiviajal ning vähem karvased oleme ka 😉 Samuti on inimese keskmine pikkus aastate jooksul kasvanud.
Mina küll vähem karvane ei ole…
Word @ Miiu viimane kommentaar. :D:D
Aga Katri-Helena jutt on õige pisut madalalaubaline. Muide, ma ei ole vegan, aga su põhjendused on lihtsalt pisut veidrad.
Esiteks ei ole muna tervislik ja ma söön muna maksimaalselt kord kahe nädala tagant. Munas on suurel hulgal rasva ning eelkõige kolesterooli ja see EI OLE tervislik, isegi kui loed mingit kinnimakstud artiklid selle kohta, et on – EI, EI OLE! 😀 Kas nad hoiavad kõhu täis – jah! Kas nad on tervislikud – EI.
Lisaks sellele on kanad aretatud rohkem ja rohkem munema inimeste heaoluks. Ma ei tea, kas see on halb või mitte, võib-olla neile meeldib see tegevus, nii et ei oska kaasa rääkida. 🙂
Piimast aga… oeh. 🙂 Kui inimene ei hakkaks lehma lüpsma ise piima joomise / piimatoodete valmistamise eesmärgil, siis lehm toidaks ära oma vasikad nii kaua kui tarvis ja lõpetaks piima tootmise. See, et teda iga päev lüpstakse, tekitab probleemi, mil üheks päevaks lüpsmise lõpetamisel on udarad põletikus, sest piim “ei mahu ära”. Nii et jah, sa tead, mis juhtub, kui lõpetada üheks päevaks lüpsmine… aga sa ei tea, et lüpsmise alustamine on tegelikult suhteliselt vale tegevus. 😀
Ja ma olen vist imelik, aga kui inimesed on taimetoitlased loomade piinamise tõttu, siis hmm.. Ma pigem sööks liha ja välistaks piimatooted ja munad jne kui vastupidi. Liha saamiseks toimub ilmselt brutaalne kiire mõrv, aga ma ei tea.. piinamine (mis toimub piimatoodete saamiseks) tundub kõvasti hullem. 😛
Aga ma pole ka kõige õigem inimene siin neid vaateid jagama, sest ma ise söön ka liha vahepeal. Piimatooteid ja mune aga väääääga harva.
Kolesteroolitase on kõrge ainult munakollases ja kui munad pole terve inimese ainus toit, ei ole nende söömine inimese tervisele kuidagimoodi kahjulik. Aga siiski tasub teada ja meeles pidada, jah, et nendega liialdamine ei ole hea ega õige. Mulle (eriti õnnelike talukanade) munad maitsevad ja nendest täielikult loobuda ma täna ei oskaks ega tahaks, ma arvan. Piimajoomine on mulle võõras ja minu lapsed lehmapiima juua ei saa, kuigi samas ei ole ma sealgi süüst puhas – kohvi peale ju valan piima…
Ja pliis, ärme sildista teineteist sõnadega nagu “madalalaubaline” – see on natukene nagu teenimatu karistus üksnes kaasa mõtlemise ja rääkimise eest. 🙂
Vabandust sildi eest, ilmselt triggerdas mind see: “Aga mind HÄIRIB, et eestis (ja kindlasti ka mujal) on veganid nagu jehhoova tunnistajad. Käivad ja jahuvad oma teksti. Mõnitavad lihasööjaid umbes, et MIKS te tahate et loomi piinatakse ja blablabla. Samuti need särgid, kotid ja kleepsud, millega nad kaetud on, et jumala eest kõik märkaksid, et nad on veganid.” Nii et austust sel juhul kõigi poolt rohkem. 🙂
No, nagu öeldud: eks selle veganlusega on läinud natuke, nagu feminismiga. Iga inimene peaks olema naisõiguslane ja toetama inimeste võrdset kohtlemist sugudest hoolimata, aga ometigi peab enamus inimesi feministe räuskavaks ja karvaseks meestevihkajate kambaks. 😀 Ja see kuvand ei ole ju tekkinud laest, vaid ikka radikaalide süül. Nii et selles jutus on ju iva ka. Kuigi jah, seda ei tohi öelda, et veganlus oleks lihtsalt mood ja poos, millega eputatakse – selline hoiak ei ole ilus.
Nojah, minu jaoks lihtsalt ka küsimus, miks piinad loomi, ei ole mõnitamine, vaid aus küsimus. 😀 Piinan kaudselt, sest mul ei ole sellega nii tugevat kokkupuudet, et oskaks nii suurelt kaasa tunda. Kahjuks nii on. Mind ei heidutaks ka see, kui näeksin kana- või seatappu – see poleks meeldiv, aga ma sööks liha ilmselt sellele vaatamata. Võib-olla mitte sel päeval, aga teine päev jälle. Ise tapmine juba kõigutaks. See on ju ka silmakirjalik tegelikult, aga see on aus vastus. Ja minu poolest käigu nende särkide ja kottidega – neil on oma sõnum. Mind ei häiriks ka, kui karusnaha kandjad käiks ringi kleepsudega, et ärge laske loomadel elusast peast nahka maha nülgida. Aga karusnahk on juba veel omakorda teine teema – selle peale tõusevad küll endal karvad turri.. ärme parem lasku sinna. 😀
Jep, mõtlen kõigest umbes samuti. Karusnahka ma endale ealeski ei soetaks, sest see on minu meelest maksimaalselt absurdne, sest ei ole eluks mitte ühelgi viisil vajalik. Õnneks ma ei tea karusnahka ka vastupandamatult kauniks, nii et seda probleemi mul tekkida ei saa, kuid küsimus iseenesest on huvitav: kas second hand karusnahka võib kanda või on seegi ebaeetiline?
Ma arvan, et ei tasuks ka uskuda igasugu jama mida internetis kirjutatakse. Fakt on see, et inimese organism vajab kolesterooli, nii HDL kui LDL kolesterooli. Kui sa kolesterooli üldse ei tarbi toodab seda maks, vähesel määral ka teised koed, kuna see on aga suhteliselt suur koormus maksale võib täitsa rahulikult süüa muna päevas (seda loetakse maksimaalseks tervslikuks koguseks). Samuti on munas kõik inimese jaoks asendamatud aminohapped. Sellepärast, et muna kolesterooli sisaldab, ei pea nüüd küll iga muna söövat inimest risti lööma. Ps. kõik eelnevad väited pärinevad meditsiinilise biokeemia õpikutest, sest need on allikad, mida saab päriselt usaldada.
jep!
Ma austan veganlust just sellisel kujul, kui see on valitud eetilistel põhjustel. Suured tööstused, mitte ainult lihatööstused on inimliku poole pealt täielik jama. Kasumite ja kokkuhoiu nimel kaob ära inimlik suhtumine. Loomadesse ei suhtuta, kui elusolenditesse, hei isegi inimestesse suhtutakse kui robotitesse. Ja tänapäeval me ei tea, kuidas meie liha kasvatati ja kust see tuli. Kui paljud ikka saavad kuskil mahetalus õnnelikult kasvanud loomade liha. Rääkimata räige ületootmise poolt põhjustatud keskkonnaprobleemidest, karjakasvatus käib sinna alla. Seda poolt ma veganluses mõistan. Tervislikkuse koha pealt on igal ühel lihtsalt 100 tõde ja igaüks võib leida enda arvamusi toetavaid uurimusi. Kellele veganlus, kellele paleo, kes arvab, et rasvade söömine päästab keha, kes usub süsivesikutesse. Igaüks võib tunda veel superhästi selle juures, olgu see toitumine radikaalselt erinev teistest.
Mina olen ka kogu ihu ja hingega suurkorporatsioonide ja massitööstuse vastu. Ma ei ole ses osas 100% süüst puhas, sest paljudes valikutes ma lihtsalt ei -oska- paremini, aga ma tõesti tunnen, et mõte nt. linnutööstusest, kus linnukesed on puurides tihkelt teineteise vastas ja saa lihaseidki kasvatada, sest ruumi liigutamiseks lihtsalt ei ole… breaks my heart. Aga see ei tee minust veganit, kui ma ka lihatööstust ei toeta ja ainult õnnelike kanade mune tarbin ja maheveiste liha söön. Vihase vegani mõrvasüüdistuste ohvriks langeksin ma ju ikkagi – olenemata sellest, kui palju ma paremate valikute nimel pingutan. Minu point on, et KÕIGI inimeste väike panus oleks oluliselt etem ja jätkusuutlikum, kui peotäie radikaalsete veganite püüded 100% taimselt elada. Ma usun siiralt, et kui KÕIK inimesed saaksid aru, et kondijahutooted ei ole söök ja et taimetoit võib olla fantaaaaaaaaastiline, oleks see palju suurem hoop lihatööstusele, kui see hirmutamise taktika. 🙂
Nohjah on radikaale ja vähem radikaale 😀 Tean veganeid, kes läksid seda teed lihatööstuste tõttu. Õnnelike kanade munade ja õnnelike veiste liha söömist nad mõistavad. Ja viimases osas ma olen täiesti nõus.
Heh, ma olen terve elu olnud hoopis see inimene, kes sööb pigem viinerit, kui päris liha, sest noh, pigem söön mingit rämpsu, kui reaalset elusolendit 😀 Ise ei suuda ma nt lihatoite valmistada, sest see on täielik turn-off, kui olen seda lihakäntsakat toorena näinud. Nii et ma kuidagi ei usu, et see tervislikkuse aspekt inimeste puhul “loomast kahju” aspekti üle kaaluks. Ei ole ma kunagi elus rämpstoitu süües süümekaid tundnud.
Kuidagi on viimasel ajal silma hakanud, et tervislik toitumine on ka hulluseks kätte ära läinud. Võib ju vaidlema jäädagi…mina nt ei usu, et tänapäeva puu-ja juurviljade kohta saaks “tervislik” öelda…isegi nende, mis Eestis kasvatatud – ise olen ka näinud, kuidas need talunikud neid mõnuga “mürgitavad”. Ja nt külmutatud toitude kohta, kasvõi puu- ja juurviljade näitel – täitsa võimalik, et külmutatud variant on värskest isegi tervislikum (a la toitaineid rohkem alles).
Veganite puhul on minu jaoks samuti see “mesi mesilaste ja vill lammaste oma” statement see, mis tõmbab piiri vahele ja ei oska mõista/samastuda. Ja munateema ka.
Lehmapiimaga on tõesti nii, et see ei ole ju inimeste seedesüsteemi jaoks sobiv toit. Räägin juba sünnist saadik, kõigile, et väka-väka 😀 Ei joo ise, ei paku lastele. Viimastel aastatel on sellest hakatud rääkima ka, lõpuks ometi. On vähemalt argument, kui keegi viltu vaatab 😛
Ma olen palju kuulnud seda, et miks ma ikka söön neid köögivilju, need on ju pestitsiididega mürgitatud ja ma ei saa sellega hetkekski nõustuda. Neid asju ei saa kõrvutada – toitainevaesel dieedil inimene ei ole tervem kui inimene, kes aeg-ajalt pestitsiididega kokku puutub. Ja tõesti – külmutatud köögiviljad on ka hea kaup ning päris kindlasti VÄGA hea asendus poolfabrikaatidele. Toore liha valmistamise vs. viinerite koha pealt ma muidugi ei saa üldse nõus olla, sest kui ÜLDSE liha süüa, tuleks ikkagi vastutus võtta ja endale aru anda, kust see sinu toidulauale sai. Ma väga austan nt. ühte oma sõbratari, kes sööb ainult seda liha, mille ta isa metsast küttinud on – nii ei toeta ta lihatööstust ja sööb nö. “vastutusrikast” liha e. liha, mille ta pere ise võimeline metsast koju tooma on. Aus. 🙂
Ka mina olen üritanud enda sõprade-tuttavate seas uurida, miks on lihast loobutud. Siiani pole ühtegi arvestatavat põhjendust saanud. Enamus inimestele lihtsalt ei maitse enam liha. Eks see on ka sellega seotud, et liha ei maitse enam nagu õige liha peaks ja loomakasvatus pole enam ammugi traditsiooniline (loomad aetakse hormoonidega kiirelt suureks ja nuumatakse).
Mina veel söön liha aga ei välista sellest kunagi loobumist. Olen järk-järgult enda tarbimist vähendanud. Ja miks? Ma tunnen mu keha ei reageeri sellele hästi. Puhitus, kinnisus, uimasus – need on suurema lihatarbimisega kaasnevad kõrvalmõjud, vähemalt minu puhul. Ei ole ka väga suur piima fänn enam – samad põhjused. Mida vähem ma olen tarbinud loomseid tooteid, seda kergem on mul hommikul ärgata, päeva jooksul on rohkem energiat, seedeprobleemid on vähenenud, isegi küüned, juuksed ja nahk on paremaks läinud. Ja ma pole kunagi pooldanud poolfabrikaate – viiner pole liha, viiner on tundmatu hall mass, millel on lihaga sama palju pistmist, kui lehmal lendamisega 😀
Kui aga tuleb soov liha süüa – peekon, ahjus aeglaselt küpsetatud sea sisefilee, koorene ahjukana. Mmmm…pühin nüüd ila lõuaotsast ära ja üritan teha adekvaatse näo pähe 😀 Igatahes – mis ma öelda tahtsin. Pole väga suur liha fänn aga kui liha tarbimiseks läheb siis söön vaid parimat, mis leidub ja sedagi mõistlikus koguses. Veganid ja veganism on okei. Las ajavad oma rida. Ja jätkuvalt olen ma arvamusel, et omas kodus ja oma eluga tee mida ise õigemaks pead aga loomalaipadega lihasööjate hirmutamine tuleb lõpetada. Tuleb austada üksteise valikuid. Olen maal kasvanud ja näinud põhimõtteliselt kõike – seatapust tibude haudumiseni. See on elu loomulik protsess. Ja kahjuks-õnneks mingi osa populatsioonist jääb alati liha sööma – hirmuta neid siis surnud vasikatega või ei. Vaba maailm
Ma ausalt usun, et see lihaisu kadumine on seotud esiteks sellega, et meie toidulaual on SELGELT liiga palju liha ja liiga vähe muud kraami ja teiseks seetõttu, et see liha, mida me sööme, ei ole puhas ja õige. Nii et jah ja jah, olen kõigega nõus.
Ja ma arvan, et ei ole vaja, et inimesed oma rida vaikselt omaette ajama peaksid – vastupidi, ma arvan, et igasugune infovahetus on väga teretulnud. Sellepärast ma selle (pisut provokatiivse) teemapüstitusega lagedale tulin – et ma saaks väljendada enda kui mittevegani armastust taimetoidu vastu ja samas panna inimesi oma seisukohtadest kaasa rääkima. Ma ausalt usun, et mul on täisväärtuslikult toituvatelt veganitelt jube palju õppida ja ma tahaks, et neid, kes oleks valmis sedasorti infot maailmaga jagama, oleks rohkem. Igasugused hirmufilmid tekitavad minus umbes sama reaktsiooni, nagu telegram.ee-tüüpi ajakirjanduses leviv propaganda. Ma ei taha emotsionaalset lahmimist, tahan fakte ja arutelu. 🙂
Arutelu on alati hea ja teisitimõtlejad on alati teretulnud – just nii sünnib progress! Ehk ma väljendasin ennast natuke valesti – mul ei ole avaliku veganluse vastu midagi, lihtsalt ma leian, et see hirmutamine on natuke üle võlli. Kogu see veganluse kultuur ja uued ökoliikumised on ka mind isiklikult arenema ja mõtlema pannud. Poes loeb hoolikamalt koostisaineid ja võimalusel ostab ainult kodumaiseid tooraineid ning teeb ise neist midagi maitsvat, mitte ei osta kahtlase väärtusega valmiseineid. Sul on ainult üks keha – käitu temaga hästi!
Kuldsed sõnad!
Ma ei ole eelnevaid kommentaare lugenud, nii et võib juhtuda, et ma kordan kellegi sõnu, aga ma arvan, et inimene peaks iga oma valiku puhul mõtlema selle a) tagajärgedele ja b) taustale. Näiteks liha/riideid/piima/köögivilju ostes peaks inimene mõtlema, kuidas see toodetud on, kas eetiliselt või mitte, kas seda toodet tegelikult vaja on ja mis tagajärgi selle toote tarbimine toob (prügi, terviseprobleemid …). Nii oleks see ideaalses maailmas. Ma lähen muidugi oma jutuga nüüd veganlusest kaugele, aga ma tõesti arvan, et pisike järelemõtlemine ja taustateadmised aitaksid inimesel teha paremaid valikuid – küll aga ei aita neid valikuid teha mõnitamine, hirmutamine ja sõimamine. Minu söögilaual esineb liha näiteks sellepärast, et mul on kehvveresus ja paraku veel selle raskem vorm, kus raua omastamine on isegi rauarikastest toitudest keeruline. Samas on aga meie peres kõik söögid, riided, mööbel, mänguasjad ja muud esemed tulnud pärast pikka järelmõtlemist, et nende tootmine ei oleks tekitanud liigselt maailmakahju.
Üks mu sõbrants oli aastaid taimetoitlane, väga põhimõttekindel selline, aga tema oli samuti aneemiline ja pidi aastatepikkuse võitluse järel arstidega siiski alla vanduma ja liha sööma hakkama. Minu suurim mure on Virsiku tervis, sest temal kästakse samuti liha süüa ja isegi rauda lisaks võtta ja rauasiirupi pidevale manustamisele eelistan kindlasti koduste lihatoitude pakkumist…
Ma väga austan veganeid ja taimetoitlasi. Mis võiks olla selle vastu kui inimesel on õilsad põhimõtted ning ta neid järgib. Samas ei meeldi mulle see kui vegan või taimetoitlane hakkab lihasööjaid “oma usku” veenma. See otsus peaks tulema ikka iga inimese enda seest.
Minust endast ilmselt niipea taimetoitlast ei tule, mulle maitseb liha selleks liiga palju. Ja loomse valgu alternatiivid (oad, kikerherned, soja jms) mulle ei maitse. Siinkohal ei ole asi kehvasti valmistatud toidus vaid proovingi regulaarselt erinevaid taimsed roogi aga no ei maitse. Salateid, puu- ja köögivilju söön aga kõrvale ikka lihalist ka. Katsun jälgida, et liha mida söön oleks vähemalt eestimaine, värske ja kvaliteetne. Iga päev liha ei söö ka ja poolfabrikaate ning rämpstoitu eelistan mitte tarbida. Kodus pakume erinevaid roogi ja maitseid, et laps tutvuks erinevate toiduainetega.
Mmm… oad ja kikerherned. 😀
Ma olen ka täitsa taimetoidu fänn aga söön ka liha. Mingil eluetapil proovin kindlasti ainult taimseid toite süüa aga mind motiveerib eelkõige enda hea enesetunne. Liha on raske seedida, vahel on tunne, et selle seedimiseks kulub rohkem energiat kui ma sellest saan. Taimne toit on kergem ja ma a-la-ti tunnen end pärast väga hästi. Nagu teeks oma kehale pai. Mu comfort food hetkel on kikerherne karri, mmmmm!
Mind isegi väga ei häiri veganite ja lihasööjate vastasseis, olen kuidagi rahu teinud sellega, et inimesed on erinevad ja kedagi sundida ja õpetada ei saa, kui ta seda ei vaja ega taha. Mis ei tähenda seda, et ma aeg-ajalt mõne teema peale närvi ei läheks 😀
Vahel kohtan oma FB seinal mingeid jubedaid artikleid ja soovitusi jõledaid dokumentaale vaadata, mis pärast vaatamist mitu päeva musta pilvena pea kohal hõljuvad. Olen nõus, et hirmutamine, näpuga näitamine ja süütunde tekitamine pole parim viis tulemusteni jõuda. Jah, lihatööstus on kole, samamoodi piimatööstus. On positiivne, et sellele valgust heidetakse aga näiteks mind motiveerivad lihast ja piimast loobuma muud asjad. Samas ei saaks öelda, et üks või teine lähenemine asjale on vale, sest omal moel töötavad kõik. Mõnele on lihtsalt rohkem vastukaja kui teisele.
Mulle meeldib, et on hakanud levima erinevad taimetoidu festvalid ja muud üritused, mis kutsuvad üles inimesi lihtsalt proovima. Otseloomulikult on ka neil kritiseerijaid aga inimestes tekib suurem huvi ja teadlikkus kasvab tahes-tahtmata. See on minu arvates positiivne. Tasa ja targu. Muutused toimuvad niikuinii ja inimeste rahulolematus nende muutustega on osa protsessist. Mingi hetk suur torm vaibub ja muutust aksepteeritakse elu osana.
ma tahaks ka loota, et ükskord tuleb aeg (ilmselt mitte meie eluajal), kui inimeste JA loomade tervis ning heaolu saavad nii oluliseks müügiargumendiks, et toiduainetööstus peab alatutest võtetest ja liigtootmisest täielikult loobuma. vot see oleks juba midagi!
Ma ise tarbin veel muna ja piima, aga vaikselt üritan ka hakata end nendest asjadest võõrutama. Austan samamoodi veganeid tohutult, sest Eestis on tegelikult ju veganitel päris raske veel. Meedia, arstid ja teised inimesed teevad päris kõvasti maha veganlust ja vegantoitude valik küll laieneb pidevalt, kuid võrreldes kasvõi Soomega on see ikkagi suhteliselt kesine. Igatahes on päris raske olla vegan, sest ühiskonnas väga ei taheta mõista seda veel ja pidevalt peab kellegagi vaidlema (mitte ei pea, aga veganlus on lihtsalt selline teema, et eriti kui seda loomade nimel teha, siis aeg-ajalt kindlasti tuleb kuidagi selgitada asju jne), väga vähesed restoranid pakuvad head vegantoitu jne. Mind ausalt öeldes ajab viimasel ajal mingi tohutu lihareklaam väga närvi ja inimesed, kes lihtsalt käivad kinnisilmi poes ringi ja üldse ei mõtle, kust ja kuidas nende söök tuleb. Ma olen selle poolt, et veganlust ei pea ega saagi kellelegi peale sundida, küll aga on minu arvates vajalik inimestele selgitada, kust liha tuleb. See, et inimesed end hakkavad ebamugavalt tundma ja rääkima, et ”appikene, mulle üldse ei meeldi, et need veganid oma USKUMUSI PEALE SURUVAD”, on lihtsalt kaitsemehhanism. Meid on õpetatud liha sööma ja kelleltki ei küsita lapsena, kas ta tegelikult seda teha tahab (sellepärast on ka ülitobe, kuidas heidetakse veganvanematele ette, et nad suruvad oma toitumist lastele peale, KÕIK VANEMAD TEEVAD SEDA!). Mina ei tundnud veel poolteist aastat tagasi farmiloomadele kaasa, sest arvasin, et nad ju ongi selle jaoks siia maa peale loodud. No on jah, aga ühel hetkel tulid klapid peast ära ja jube kahju hakkas. Ma saan aru, et kõik inimesed ei hakka veganiks, aga kui mõnigi oma toitumist muudab (ja aitab kasvõi see, kui inimene sööb nt ainult kanaliha või ainult juustu või ainult muna, kui tõesti nendest loobuda ei suuda), aitab juba tohutult kaasa. Mul näiteks peika on käinud seafarmis tööl ja teab, kuidas seal asjad toimuvad (ei ole sugugi nii, et Eestis ei ole see tööstus vägivaldne, no on ikka küll), aga sööb ikkagi liha. Aga see mind ei häiri nii palju, sest ma tean, et tema loobuks lihast ainult siis, kui leiutataks täpselt samasugune taimne asi 😀 Aga just mõtlesin ükspäev, et varem me ei söönud üldse toite, kus polnud liha (ikka väga harva), aga kuna mina liha enam ei söö, ostab tema ka seda vähem toidu kõrvale ja paljud toidud on meil mitte ainult lihata, vaid ka täiesti vegan. Ühesõnaga.. Jah, ideaalses maailmas ma näeksin, et liha ei söödaks enam üldse, aga praegu rahulduksin sellega, kui inimesed endale teadvustaksid, kui palju kannatusi teistele olenditele nende söömisharjumused tekitavad. Sest sigu pekstakse ja lehmadelt võetakse lapsed ära jne. See on fakt ja sellest peab minu arvates rääkima, et inimestel oleks võimalus teha nende südametunnistuse järgi kõige parem valik.
Ja sojakartusest ma ei saa üldse aru, uba ju 😀
PS! Selle postituse kommentaarium on väga mõnus. Keegi ei loobi suvalist sõimu. Sul on väga mõistvad ja viisakad ja arusaajad lugejad 🙂
olete jah 🙂 mulle need teemad meeldivad. mulle tegelikult üldse ei meeldi sellistel teemadel kirjutada, aga mulle õudselt meeldib see arutelu siin. mu suur lootus on, et võib-olla satub siia lugema keegi, kes sellel teemal varem pikemalt peatunud pole (sest ei julge näiteks hirmsate kaadritega videoid lahti klikkida) ja mõtleb kaasa. 🙂
100% nõus sinu kommentaariga. Ja tõesti siin on tore kommentaarium 🙂 mina olen vegan, aga ma küll kedagi ei kiusa ega maha tee, pigem olen mina see kes oma valikuid korduvalt põhjendama peab.
Ma pean kahjuks tõdema, et enamasti olen ma see, kes veganite üle nalja teeb.. Seda seetõttu, et mulle ei mahu pähe, miks on vaja välja mõelda mingeid veidrusi.. Mu lemmik on vegan-munapuder??? Mis mõttes? See ei ole munast tehtud, seega see ei ole munapuder.. Ja see nimekiri võiks minu jaoks ainult jätkuda ja jätkuda.. Mina ei mõtle hummusele alternatiivi, mis võiks liha sisaldada 🙂 See kõlab küll väga nõmedalt, aga see on tõesti asi, millest ma aru ei saa..
Ma väga austan neid inimesi, kes on veganid ja ma üritan ise ka teha vähemalt kord nädalas süüa nii, et see ei sisaldaks midagi loomset. Võib olla suudan varsti minna üle kahele korrale nädalas.. Kahjuks aga maitseb mulle nii veise- kui ka kanaliha, lisaks muidugi mereannid.. Ja või.. Mmmm, või…
Mul on kaks nooremat õde. Noorim on vegan, teine minu meelest täisvegan ei ole. “Transformeerusid” nad samaaegselt ja esimene oma vaadete edastamise taktika oli just nimelt hirmutamine, süüdistamine ja sõim. Ilmselgelt tekitab selline kohtlemine trotsi, mistõttu kaotasid automaatselt kõik veganid minu austuse ja huvi veganluse vastu. Mõistmatuks jäi, kust kõik need vihased veganid järsku ilmusid ja kas reaalselt inimesed ei tea, mis on liha ja kust see tuleb. (Sinugi kirjutise puhul meeldib mulle see punkt, et veganlusest rääkimisel tuleks rõhuda tera- ja köögiviljade vajalikkusele, mitte ummistada FB uudistevoogu koledate videote ja piltidega. No ei kutsu süvenema teemasse lihtsalt.) Ajapikku olukord rahunes, õde tõmbas tagasi, muutusin leplikumaks ja uudishimulikumaks. Tänu nende “uuele” elukorraldusele hakkasin ka enda keha paremini kuulama. Mind on “õnnistatud” eriliselt tundliku seedesüsteemiga, mistõttu olen pidanud lapsepõlves haiglaski viibima. Nüüd söön (sea)liha väga vähe, sest see teeb mu seedimisele liiga, ja ausalt öeldes ei tunnegi sellest puudust (kuigi isu kala järgi on küll kasvanud). Eks vanus mängib ka juba rolli, et julgen ise valida, mida söön ja ei karda oma söömisharjumuste eest seista.
Tahtsin siis ka oma sõna sekka öelda üleüldiselt veganluse teemal.
Arvan, et liha peab sööma ja tean tuttavate tuttavate kaudu päris palju neid vanemaid, keda ma ise nimetan sõna otseses mõttes hulludeks. Paljud tulihingelised veganid keelavad oma lastele valikuvõimaluse, maitsete katsetamise ja lõppkokkuvõttes mitmekesise toidulaua sellega, et annavad neile vaid taimetoite ja keelavad ka piimatooted.
See on kuritegu ja lapse arengu seisukohalt ohtlik, seega ei tolereeri taolist käitumust.
Muidu veganlus täiskasvanute hulgas ei häiri, ka ise võtan vahel mõne taimetoiduroa, kuid arvan, et ükski äärmus pole kunagi positiivne. Pigem võiks pooldada mõõdukat suhtumist millesse iganes! 🙂
Ja kes on see kes paneb paika mõõdukuse piiri?!
ma arvan, et kui näiteks liha ja piima tarbida mõõdukalt, siis köögi-, puu- ja teravilju võiks tarbida mõõdukalt astmes kolm 😀 mulle tundub, et see “kõike võib süüa mõistuse piires” on muutunud nagu mingiks mugavaks tagalaks, mis lubab inimestel süüa midaiganes ja millaliganes, mõtlemata, et mõnda asja võib-olla ikkagi ei -peaks- pidama toidulaua normaalseks osaks. 🙂
Mina olen 5 aastat vegan ka gluteeni ei tarbi ega suhkrut (valget siis) alkoholi ei joo. Kas see on äärmus, ei see on minu elustiil ja ma ei suru seda kellegile peale üldjuhul ei räägi ma sellest üldse, sest 99% on suhtumine, et mis sul viga on kõik ju söövad liha ja joovad jne küll su elu on ikka raske. Minu vegnalus sai alguse võitlusest näonahaga. Kuna kõik muutus paremaks otsustasin enda elu muuta ja leian, et kellegil pole õigust minu valikuid kritiseerida! Ela ja lase teistel ka elada. Muideks oma 8 aastasele lapsele ja mehele ma oma valikuid peale ei suru kuid selgitan küll, et toituda saab erinevalt. Ja julgustan neid tegema paremaid valikuid. Mul on üks ainus elu ja kui see mida ma endale sisse söön mõjutab seda ikka väga palju siis võiks üritada tervislikumalt elada.
Tubli! Nii peabki elama – teadlikult ja oma tervise nimel. Kui ma sellest võin veel aru saada, miks inimesed teadmatusest veganlust põlgavad, siis karskuse imelikuks pidamine on minu jaoks masendav. Minu H on täiskarsklane, sest talle lihtsalt üldse ei meeldi see tunne, mis tekib, kui alkohol kasvõi natuke pähe hakkab. Ja seda ei suuda inimesed lihtsalt aktsepteerida – küll on arvatud et uus naine (kes täna pole enam kuigi uus…) on kuri mõrd jne. 😀 Ja ometigi inimesed ju TEAVAD, et alkohol on halb ja eluohtlik, eks. Müstika.
Kui palju huvitavaid kommentaare ja vaateid! Sa peaksid selliseid postitusi rohkem tegema, need arutelud on väga huvitavad!
Ma püüan oma peres pakkuda võimalikult värskest toorainest toitu ja väljas süües astuda mugavustsoonist välja ja proovida uusi asju. Ma olen 100% nõus sellega, et veganlus on nagu feminism, sellega on kohati üle piiride läinud ja lisaks see tundub hetkel lihtsalt pop värk.
Mina ise lähiajal kindlasti veganiks ei hakka. Ma olen mõelnud katsetada mõni nädal, aga ütlen ausalt, et ma tõesti ei oskaks siis süüa. Minu põhilime vegantoit, mida ma teen/söön on smuutid ja salatid 😀 ja ma ei saagi aru sellest, et miks ma peaks tegema vegankotletti, kui ongi olemas õige kotlett. Mulle väga meeldib süüa pühapäevahommikuti pannkooke (mis on tehtud muuhulgas munast ja piimast) ja ma väga naudin kvaliteetset liha. Ja argument, et minu pärast sureb mõni loom, minu puhul ei tööta. Ma ausalt olen ära blokkinud need inimesed oma facebooki newsfeedist, kes päevad läbi äärmiselt võikaid videoid jagavad ja kõiki veganusku pöörata üritavad. Ja selline käitumine tekitab trotsi.
Kuigi tuleb tunnistada, et tänu teie OKR on mu arvamus vegantoitudest ikka oluliselt pranenud ja loodan, et sa jagad oma blogis huvitavaod retsepte, mida testida 😉
Vegantoidul oma lapsi hoida tundub minu jaoks liigne eksperimenteerimine. Muidugi ennem korralik vegantoit kui viinerid ketšupiga, aga liha ja piimatoodete keelamine mulle tänasel päeval ja teadmiste hulgaga, väga normaalne ei tundu.
Tead, asi on selles, et üks taimne kotlet võib lihtsalt olla hoopis tervislikum, kui harilik hakkliha + riivsai + muna. Mis selles seguhakklihas ikka nii väga Tervislikku on – ilmselt satub sinna päris palju kelmeid, rasva jne. Meie sööme muidugi ka hakklihakotlette (enamasti panen neisse ka poole ulatuses peenelt riivitud peeti, küüslauku, kappareid jm.), aga ma olen -teadlik-, et ma pean nende kõrvale pakkuma ka salatit ja muud, et mu lapsed oma toidulauale täisväärtusliku eine saaksid. Vegankotlet koosneb samas ilmselt nt. põldubadest ja köögiviljadest, millel on hariliku “koduse” kotleti ees mitmeid toiteväärtuslikke eeliseid. Nii et TEGELIKULT kui me oma harjumuspärased “kodutoidud” kriitilise pilguga üle vaatame… no need ei ole mingisugused superfoodid. 🙂 Nii et selles mõttes kindlasti tasub suhtuda kõigisse neisse “veganroogadesse” (mis tegelikult on lihtsalt ühed imemaitsvad köögiviljaroad, mitte mingi… mood) avatud meelte ja südamega. Edit: ma unustasin lisada, et mulle reaalselt MAITSEB köögiviljakotlet rohkem, kui tavaline kotlet. Ja nüüd mul on kõht tühi…
Tänan kiituse eest ka – mu kommentaariumid on tõesti VÄGA mõnusad ja sisukad ja arendavad, aga ma ise tunnen ennast niiviisi… “s*tta keerutades” väga ebamugavalt ja mul süda hirmsasti puperdas, kui ma “publish” vajutasin, sest ma ei tea maailma asjadest kuigi palju (st. alati on palju neid, kes teavad rohkem) ja ma tunnen ennast neil teemadel sõna võttes hirmus rumalana, ükskõik kui väga ma ei püüa ennast selgeks teha. Nii et tihedamini ma küll selliseid postitusi teha ei saa – mu vanad närvid ei peaks vastu sellele pingele. 😀
Jah, muidugi Sul on õigus selles osas, et köögiviljakotlett võib (ja kindlasti ongi) olla tervislikum. Ma ei oska end hästi väljendada, mis mind selles häirib, et kõikidele liharoogadele otsitakse taimseid alternatiive. Eneseväljendus on probleem 😀
Aga ma olen kahe käega nõus tervislikumalt toituma ja uusi asju proovima ja mulle VÄGA meeldib, et inimesed üha enam teadvustavad, mida nad söövad. Ja mulle meeldikski, kui see oleks nö pop, aga mida ma mõtlesin selle “on moes” all, on pigem see, et minu tutvusringkonda on sattunud nii mõnigi vegan, kelle jaoks see lihtsalt ongi trendi värk ja kes suudabki kogu oma “tervisliku” menüü raames süüa salatit ja püreesuppi, aga AINULT selliste toitude pealt ei saa jutt olla tervislikust ja mitmekülgsest eluviisist. Ma ise hetkel olen seda meelt, et peaasi, et inimesed (ja ma ise) toituks nii, et keha hiljem tänaks. Ükskõik kas lihaga või ilma. Kogu mu seisukoht ongi see, et selleks, et olla tervislik, ei pea olema vegan. Küll aga olen pidanud kuulama mitme vegani monoloogi, et see ongi ainuõige eluviis. Ja see mulle ei meeldi 😀 aga no kellele meeldiks, kui tema valikuid maha tehakse :D.
Selle s*ta keerutamise osas saan aru. Eks väga olenebki blogist ja kommentaariumist. Sinu postituste all tekib viisakas arutelu, mõnes teises blogis aga perekooli stiilis mudaga loopimine. Ja sellepärast on su blogi niiiiiiii mõnus 🙂
ma sain aru küll, mida sa mõtlesid, aga tegelikult ei ole ju vahet, MIKS inimene oma valikud teeb. las ta teeb, ju talle on oluline. fakt on, et niisama trendi pärast ei keera ükski inimene oma elu 100% pea peale – selleks peab ikka olema suurem põhjus. inimesed lihtsalt ei oska oma põhjuseid edasi anda ja tihtipeale ei tahagi. samuti saan ma aru, miks “surutakse peale” – kui inimene tunneb, et ta on nö. “ärganud” ja alles nüüd aru saanud, kui hirmus on see tööstus ja see maailm, milles me elame, tahaks ta “ärkvele raputada” ka kogu ülejäänud maailma. paraku kipub sellel, jah, olema vastupidine mõju, aga nad ei tee seda ju pahatahtlikkusest.
sõda algab seal, kus üks pool tunneb, et tema jaoks turvalisi valikuid valedeks peetakse ja see ongi koht, kus me peaksime vältima sildistamist, vaid lihtsalt elama ühise eesmärgi nimel – toituda toitainerikkalt, tarbida mahetooteid nii palju, kui see on vähegi võimalik, eelistada mõnikord taimseid alternatiive lihakombinaatide omadele ja õõnestada suurkorporatsioonide ja -tööstuste jalgealust nii palju, kui üks inimene seda vähegi teha saab. ma arvan, et IGA inimese väike panus on rohkem väärt, kui ühe inimese radikaalsus. 🙂
ja ma, muide, tõesti südamest armastan neid inimesi siin. no kui lahedad ja targad, ah? isegi, kui ma nad oma postitusega närvi ajan, nad ei ütle mulle halvasti. olete mu lemmikud. :)))