My gingerbread cookies are done and I have to say I’m extremely happy with the result – not only did they turn out prettier than ever (no frustration included!), they were delicious and super-crunchy, too. I’ve never wanted to admit this because I’ve been afraid someone would question my passion for baking them, but I’m not exactly a fan of gingerbread cookies. I ate six or seven of these last night while decorating them and that’s saying something. The dough is great!
To make ca. 1,5 kg of dough, you need:
♥ 200g butter
♥ 1,5 dl dark sugar syrup
♥ 3 dl sugar
♥ 1,5 dl heavy cream (35%)
♥ 10+2 dl of flour (I did ⅓ of wholewheat flour)
♥ 1 tbsp of bicarbonate (soda)
♥ 1 tbsp of ground cinnamon
♥ 1 tbsp of ground ginger
♥ ½ tbsp of ground cloves
♥ ⅓ tbsp of ground cardamom
Melt the butter in a saucepan, add the syrup and sugar and mix through. Pour into a larger bowl. Add the spices an the cream. Then, in a separate bowl, mix the soda and flour (the first 10-11 dl of it, save the rest for when you’re ready to bake) together properly and add it to the rest of the ingredients. Work it all through, cover the bowl with plastic wrap and leave it in the fridge to rest at least overnight (the dough will keep in the fridge for at least a week). Once you’re ready to bake your cookies, add the rest of your flour (if needed), sprinkle your countertop with flour, roll the dough out, grab your coolest cookie cutters and have tons of fun with it! Bake the cookies in a 200°C oven (175°C if the shapes are small and the cookies thin, just to be safe – those suckers burn fast) for no more than 7 minutes. They’re done when they’re a darkish brown and almost entirely firm when you touch them. 🙂
// Mu piparkoogid on nüüd valmis ja tuleb tunnistada, et ma olen tulemusega tõsiselt rahul – vähe sellest, et nad tulid ilusamad kui kunagi varem (ilma ühegi närviminekuta!), olid nad ka imemaitsvad ja tõeliselt krõbedad. Ma pole kunagi tahtnud tunnistada, et mulle tegelikult piparkoogid eriti ei maitse, et keegi minu kirge nende küpsetamise vastu kahtluse alla ei seaks. Neid siin sõin eile kaunistamise ajal kuus või seitse tükki ära ja see on juba midagi. Taigen on suurepärane!
Umbes 1,5kg taigna valmistamiseks läheb vaja:
♥ 200g võid
♥ 1,5 dl tumedat siirupit
♥ 3 dl suhkrut
♥ 1,5 dl vahukoort (35%)
♥ 10+2 dl jahu (mina tegin ⅓ täisterajahuga)
♥ 1 sl soodat
♥ 1 sl jahvatatud kaneeli
♥ 1 sl jahvatatud ingverit
♥ ½ sl jahvatatud nelki
♥ ⅓ sl jahvatatud kardemoni
Sulata potis või, lisa sellele siirup ja suhkur ning sega läbi. Vala suurde kaussi. Lisa vürtsid ja koor. Siis sega eraldi kausis hoolikalt kokku jahu (esimesed 10-11 dl sellest, ülejäänu on selleks ajaks, kui oled valmis küpsetama) ja sooda ning lisa seejärel ülejäänud koostisosadele. Sega kõik läbi, kata kauss toidukilega ja jäta ööseks külmkappi maitsestuma (taigen säilib külmkapis vähemalt nädala). Kui oled küpsetamiseks valmis, lisa taignale (vajadusel) ülejäänud jahu, sõtku läbi, rulli jahusele tööpinnale lahti, haara oma kõige lahedamad piparkoogivormid ja lõbutse! Küpseta piparkooke 200°C ahjus (kindluse mõttes 175°C kui kujundid on väikesed ja küpsised väga õhukesed – need sindrid kõrbevad kibekähku!) mitte kauem kui 7 minutit. Piparkoogid on valmis, kui nad on tumepruunikad ja katsudes peaaegu täiesti kõvad. 🙂
Glasuuri tegin mina seekord tunde järgi, retsepti järgimata ja see otsus osutus ainuõigeks – glasuur oli sobiva konsistentsi, õige värvi ja väga hea maitsega. Selle jaoks eraldasin iga kausi sisse ühe munavalge (nii tuleb glasuuri päris palju), vahustasin miksriga õrnalt vahule ja lisasin sellele jupphaaval (veskisse ei mahtunud korraga rohkem) tuhksuhkrut, kuni segu oli läikiv ja piisavalt paks, kuid veel elastne ja veniv (mitte kõva ja teraline). Seejärel lisasin tilkhaaval geel-toiduvärvi, kuni glasuur oli mulle meeldivat pastelset tooni. Mina lisasin tuhksuhkruga koos ka pisut sidrunhapet – eelistan rõvemagusale suhkruglasuurile pisut sefiiri meenutavat hapukust. Pritsimiseks tõi H poest uue rulli sügavkülmakotte (väikesed tugevad kilekotid, mis on maailma kõige geniaalsem toode), mille nurka ma glasuurimiseks küünekääridega tibatillukese augu lõikasin. Piparkoogi üleni glasuuriga katmine (hiljem peale joonistamiseks) käib nii: pritsi paksema glasuuriga ette piparkoogi kontuurid ning täida need seest vedelama (võid olemasolevat glasuuri pisut veega vedeldada) glasuuriga ning aja see hambatiku abil ühtlaselt laiali.
// H viis lõuna ajal kotitäie küpsiseid tööle kaasa (ma vahetevahel ikka küpsetan talle asju tööle viimiseks ja me tõepoolest tegime HUNNIKU küpsiseid) ja tuli just koju teatega, et koogid olid olnud TOHUTU hitt – kõik olid väga kiitnud (ka hapukat glasuuri) ja piparkoogid olid laualt minutitega haihtunud. Tundub, et ma ei kujuta seda endale ette, retsept on tõesti hea. 🙂
Need näevad lihtsalt imeilusad välja! Need helesinised on nii ilusad.. Neid sööks isegi 🙂 (ma muidu üldiselt väga ei söö piparkooke, tähendab ma võin neid süüa, aga mul ei isuta MITTE KUNAGI nende järgi:D)
mul on piparkookidega sama suhe ja ma olen ausalt öeldes TÕELISELT üllatunud, et nad nii… vaadatavad välja tulid. glasuurimine tõesti ei ole muidu minu thing. 😀
kusjuures see, et pipargoogid on küpsetamiseks mitte söömiseks, on mingi üldlevinud asi.. aga nüüd tahaks ka sinuomasid proovida, et kas on siis tõesti paremad 🙂
huvitaval kombel on siiski neid, kes väga armastavad neid ka süüa ja eriti rohke glasuuriga – nii imelik mu meelest. enda omade puhul alguses arvasin, et meeldivad lihtsalt emotsionaalsest seotusest (ikkagi oma beebid ja 100% kodukootud, isegi vürtsid jahvatasin ise), aga kui H töökaaslased megakiitsid, siis küllap ikka on head ka 🙂
Vauuu, ma ei raatsiks neid süüagi, nii ilusad!
enamus juba ongi söödud 😀 aitäh!
Need auguga tähekesed on väga vahvad! Kas sul on selline tilluke tähekujuline vorm olemas, millega suure tähe sisse väike tähe-auk teha? Üldse on väga armsad piparkoogid, mina ei raatsiks selliseid ära süüagi 🙂
jaa, mul on tilluke tähevorm – hobipunktist leidsin 🙂
Lovely post!
<3
Emory
helloscarlettblog.com
Mulle meeldivad piparkoogid pooleldi pehmelt, kui on alles ahjust tulnud 😀 Kui juba kõvaks läinud, siis kastan tee sisse, et pehmeks saada 😀 Aga väga ilusalt glasuuritud tõesti, ma ise tavaliselt lõpus plötserdan suvalt, sest ei viiiitsi lihtsalt enam 😀
no tegelikult tuleks sinu koogid üleüldse ainult hetkeks ahju pista, et nad jääkski veidi pehmeks 😀 ja viimases lauses kirjeldasid ju mind – ei saa aru, kuidas mul seekord õnnestus mitte närvi minna 😀
These look amazing! 🙂 You’re really talented!
Jälgisin kunagi Su blogi, siis oli see mingi hetk kinnine, mis muutis mu väga kurvaks, aga nüüd eile juhuslikult avastasin, et juhuuuu Su blogi on jälle avalik. Tahtsin tegelikult öelda, et su postitused on nii armsad ja ilusad ning need piparkoogid näevad jumalikud välja. Armastan ise küpsetamist ja söögi tegemist ning sellepärast lähen ma alati tohutult elevile, kui mõnda Sinu toidupostitust näen!
küll sa oled lahke ja hea 🙂 aitäh sulle kõigi ilusate sõnade eest, Lotta!
Ohoo, millised kaunidused! Neist võiks kohe šnitti võtta, aga mul oleks eladeski sellist kannatust, et need valmis teha.
jäta jutt – kui minul oli, on sinul ka 😀 H võib seda kinnitada!
Ma olin ka kurb kui Su blogi vahepeal lukus oli. Aga seda suurem rõõm kui jälle lahti tegid 🙂
Mis piparkooke puudutab, siis Sinu omad näevad eriti ägedad välja. Just nende pastelsete glasuuride tõttu, vauiiviiuuaaa!
sellepärast ma ta lahti uuesti tegingi. ära panin küll nõmedate inimeste eest, aga ühel hetkel sain aru, et karistan hoopis toredaid… ja iseennast. 🙂
pastellid said kaunid jah. ja mõelda vaid – ainus, mida selleks vaja on, on toiduvärviga koonerdada 😀
Mulle ka piparkoogid ei meeldinud. Aga siis eelmisel aastal rasedana läksid ikka väääga hästi. Millegipärast arvan, et nüüd, sel aastal meeldivad ka. Pole veel ostnud. Tainategu ei hakka küll katsetama. Liiga keeriline tundub. Ja tahaks, et oleks natuke rohkem vegan see tainavärk. Siis vist prooviks.
no kui sa või asendad margariiniga ja koore nt sojapiima või kookoskoorega, siis raudselt töötab – muna ju retseptis ei ole ja nende kahe loomse koostisosa asendamine taina nö “keemiale” küll ei tohiks kuidagi mõjuda. ja KEERULIST pole siin kohe kindlasti mitte midagi. muudkui möksi kokku ja viska külma. vahustama ega hakkima ega mudima ega kloppima ju midagi ei pea. 🙂
Need näevad niiii head välja, super! Ma pole viitsinud ausalt öeldes kunagi ise tainast teha, tundub suuremat sorti mökerdamisena, kuid võtan nüüd vist ikka julguse kokku ja teen ära. Tuleb nüüd vaid see aeg leida. 🙂
luban, et poeskäik võtab rohkemgi aega, kui taigna kokku keeramine 🙂 prooovi!
Katsetasin ka retsepti järgi, muidu imemaitsev tainas aga külmikus läks mega kõvaks see, kas nii peabki olema?
jaa, läheb küll jah, võigi ju läheb kivikõvaks – tuleb võtta pisut enne küpsetamist toasooja. 🙂
Kas sul oli ka see tainas alguses hästi hele? Mul oli plaanis ise kõrvetatud suhkrust siirup keeta, aga ajanappuses otsustasin täna vana klassika asemel sinu kiidetud retsepti proovida. Maitseb esimese hooga hästi, aga niiii hele on?! Ma ei ole elu sees nii heledat piparkoogitainast näinud 😀 Aga piltide põhjal saan aru, et on lootust, et küpsevad ikka pruuniks?
mina ka ehmusin, et heledam kui mulle tundus, et peaks. tegid ikka tumeda siirupiga, eks? 🙂
homme võtame tüdrukutega ette 🙂