See kohutavalt ebafotogeeniline ja taevalikult aromaatne ning maitsev pajaroog on üks meie pere (ja kõigi meie külaliste) lemmikretsepte. Olen õigete kogustega retsepti juba mitmeid kordi kirja panna üritanud, ent ühelgi korral, kui ma koostisosi hoolega kaaluda ja mõõta püüdsin, ei tulnud harilikult tunde järgi valmiv roog ideaalne. Kuni tänaseni! Seega on ta nüüd teie ees – minu chili con carne!
Tulistelt kaunadelt nime saanud chili on vürtsikas ja maitseküllane, kuid mitte ilmtingimata terav – tšillit võib igaüks vabalt vastavalt maitsele lisada ning teravuse endale sobivaks reguleerida. Oad, kikerherned, mahlane veisehakkliha, vürtsid, tume šokolaad… see kõik on lihtsalt oi-va-li-ne! Chili on ühtlasi ainus söök, mida me kõik suurima hea meelega kaks päeva järjest sööme (seda enam, et ta teisel päeval veel kordades maitsvam on), mistõttu valmistan teda alati uhke pajatäie, millest jagub nii esimesel õhtul külalisele pakkumiseks kui ka järgmisel päeva lõuna- ja õhtusöögiks. Uskumatul kombel suudame me chilit vahel mitu-mitu toidukorda järjest süüa ja ikkagi on kurb, kui ta lõpuks otsa saab. Lisaks on seda rooga võimalik portsjonikaupa sügavkülmas hoida ja sobival hetkel üles sulatada – nii on laisemal päeval suurepärane pajaroog vähemagi pingutuseta laual. Kes suurt kogust korraga valmis teha ei tihka, võib kogused lihtsalt poolitada. Meie serveerime chili con carne riisi, guacamole, hapukoore ja maisikrõpsudega, kuid näiteks riisiga wrapi sisse keeratuna saab sellest suurepärase traditsioonilise burrito. Olgu! Asume kiirelt retsepti juure enne, kui ma süljeerituse sisse ära upun…
Suure pajatäie chili con carne valmistamiseks läheb tarvis:
2 suurt sibulat
2-3 küüslauguküünt
1 kg veisehakkliha*
1 punast paprikat
3-4 porgandit
1 tšillikauna (kui armastad teravust, jäta seemned alles, kui ei – eemalda)
2 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl (suitsutatud) paprikapulbrit
400g purustatud tomateid
200 ml vett
1 sl tomatipastat
1 kaneelikoort
4-5 ruutu 70% šokolaadi
1 tl soola
400g punaseid ube
400g kikerherneid
Serveerimiseks:
riis
guacamole
hapukoor
nachod või tortillad
Tee ettevalmistused: pane riis vette ligunema, haki küüslauk ja sibul, koori ja tükelda porgandid, puhasta ja tükelda paprika ning tšilli. Prae veisehakkliha pannil või ja õli segus pruuniks** ning tõsta liha suurde (haude)potti. Seejärel prae pannil klaasjaks sibul, lisa sellele küüslauk ja tšilli, porgand, paprika, vürtsköömen ja paprikapulber. Prae koostisosad läbi ning tõsta lihale seltsiks. Vala peale purustatud tomatid, vesi ja tomatipüree ning lisa kastmele sool, kaneelikoor ja šokolaad. Kuumuta keemiseni ning lase seejärel tasasel tulel irvakil kaane all tund-poolteist podiseda, kuni veiseliha on pehmeks ja suussulavaks haudunud. Vahetult enne valmimist lisa oad ja kikerherned ning lase neil 10-15 minutit kastmes podiseda. Enne serveerimist keeda kastme kõrvale riis ja eemalda kaneelikoor, vajadusel maitsesta veel soola ja natukese suhkruga, et maitsed sinu eelistuste järgi mõnusalt tasakaalus oleks. Head isu!
* Kasuta kindlasti veisehakkliha – rasvast liha (sealiha) kasutades jääb roa pinnale paks kiht rasva, mille kaste kenasti punaseks värvib ja esile toob. Vähe sellest, et see ebaapetiitne välja näeb ja pigem ebatervislik on, ei ole see ka kuigi maitsev. Mõnikord võib rasvakiht ilmuda ka juhul, kui kasutatud veisehakkliha on valminud rasvastest lihatükkidest – selle saad enne serveerimist supilusikat või käsna eesmärki teenivat saiaviilu kasutades hõlpsasti eemaldada.
** Liha pruunistamise mõte seisneb sellele kuldse ja karamellise värvuse andmises maitse esile toomise eesmärgil. Ära sega pannilolevat liha enne, kui see on hetkeks nö “põhja kinni hakanud” – nii saad vajaliku maitsenüansi kätte. Liha täielikult läbi praadimisel mõtet ei ole, pigem vastupidi – kastmes küpseb liha mahlaseks ja seega pole seda tarvis eelnevalt pannil ära kuivatada.
Ohh jess lõpuks see retsept siia jõudiski 🙂 ! Kindlasti testin varsti seda varianti,siiani olen teinud hoopis teistmoodi varianti. 🙂
Just eile guugeldasin märksõnadega “chilli con carne ourcuckoonest” 🙂
Aga kuna eile retsepti veel ei olnud, leidsin Jamie retsepti, millega tuli ka väääga maitsev chilli con carne. Tomateid läks näiteks 2x rohkem + terve purgitäis päiksekuivatatud tomateid (lasin need saumiksriga peaaegu pastaks).. Järgmine kord lisan kindlasti paprikat ka, aga ka see Jamie retsept oli oivalinee. Nüüd prindin ka selle retsepti välja ja proovin järgi. Aitäh 🙂
Minu viimase aja uusim avastus on vürtsköömned. Ma ei tea kus enne elasin 😀
amaaazing, onju?
soovitan reisi marokosse, seal on maitseainetopside komplektid kolmeosalised: soola, pipra ja vürtsköömnete jaoks. selline tuuakse näiteks omleti kõrvale, et maitse õigeks timmida. restoranis on suurem osa toite peamiselt vürtsköömnetega maitsestatud
peaaegu nagu minu köögis haha 😀
no mina tahan järgmisena igal juhul just sinna reisi ette võtta, nii et
oled palavalt oodatud, kas jätkame chatis? 😛
Enne postituse lõpuni lugemist sai see juba copytud. Nüüd ootan õiget päeva, et seda järele proovida.
nii tore! ma loodan väga , et maitseb 🙂
MIna tegin ka (tänu su vlogile) nädalavahetusel chili con carnet Jamie Oliveri retsepti järgi, see oli üliiiii maitsev maisikrõpsudega, aga ainuke miinus, et minu kaks pirtsakat tütrekest seda ei söönud 🙁
Kusjuures sellised väiksed, aga tähtsad kommentaarid ja nipid, nagu sul seal tärnide all, mulle retseptides hullult meeldivad! Et pole llihtsalt tuim manuaal, vaid sünnib ikka hingega tehtud toit noh 🙂 Kui nüüd saaks mingi lisa-retseptikese, kuidas kõrvetised üheks päevaks pausile panna, käivitaksin juba pliiti 😀
aitäh, Pille, ma näen oma retseptidega palju vaeva ja ei wingi neid kunagi niisama, sest… asi on tõsine, noh 😀 kas tomat on see, mis kõrvetama ajab?
Tomat…ja kõik muu, millel on vähegi maitset 😀
Aga ma veel naasen selle retsepti juurde 🙂
rennie? 😀
Renniet läheb nagu leiba, aga midagi nii julget nagu chili con carne see kindlasti ära ei julgesta 😀
kas see on sul mingi ajutine värk või on alati nii olnud?
Esimest korda elus, aga julgen oletada, et hiljemalt sügise alguses saan sellest vaevast lahti 🙂
aaaaaaaaaaamuidugi! ma vana rumal karu 😀 kindlasti saad!
Kavatsen järgi proovida :). Ube ma kahjuks ei söö aga ma loodan/arvan, et äkki ilma nendeta on ka hea?
Ja mu arust on uskumatu, et su tüdrukud mõlemad kõike seda kupatust söövad. Chilli con carnest saan veel aru aga guacamole??
Mu õetütar sai viimati sammu võrra täiskasvanulikumaks, kui hakkas kalamarja sööma 😀 (ja tema on 8 aastane)
Kas oleks võimalik seda ka ilma lihata teha, taimetoidu varianti või tuleb see siis väga kehv?
ei usu, et tuleb kehv! vastupidi – teisi koostisosi on ju nii palju ja vürtse on palju, maitsetuks kindlasti ei jää 🙂
Seda pean proovima burritona. Lapsed mingi multika põhjal räägivad kogu aeg burritodest, aga ma isegi ei tea, mis need on. Nüüd siis enam-vähem tean ja saan neid burritodega üllatada. 😀
no vot! anna teada, kas vastas laste ootustele 😀
Eip. Ei saa veel teha. Lugesin retsepti läbi ja tahaks potti kallistada. Eriti seal kohas, kus räägid hakkliha kärsatamisest. Minagi naasen ühel paremal päeval. 😀
haha! kui ma Kroonprintsessi ootasin, käisin Von Krahlis etendust “12 Karamazovit” vaatamas ja vähe sellest, et etenduse käigus publikule viina valati, praeti minu kõrval tillukesel piirituspõletil südant 😀 hea, et ma enda kõrval istuvale naisele käekotti ei ropsinud…
Kui ehe teatrielamus. 😀
Ma reaalselt oigan seda lugedes/vaadates, see üks mu suuri lemmikuid!
mhmhhhh, i feel ya, sister!
Kas tšillikauna asemel võiks kasutada näiteks tšillikastmes ube?
muidugi võib – praktikas on lihtsalt värske tšilli maitsvam ja tõenäoliselt ka mahedam, kujutan ette, et tšillikastmes oad on lihtsalt pisut teravad, aga värske tšilli (või head tšillihelbed) annavad mõnusa maitsenüansi ka. aga see ei ole nii oluline, et selle pärast roog tegemata peaks jääma!
Tead, mis? 🙂 Ma ei oleks kunagi tulnud selle peale, et kasutada ube JA kikerherneid. Minu jaoks on taimetoiduversiooni tehes alati jäänud kuidagi väheke tuimaks chili, kuigi tegelikult on minu koostisosad ka praktiliselt samad. Olen kindel, et kui lisan ka kikerherned, on massi rohkem ja roog jääb mõnusam. Aeg-ajalt muidugi teen ka veiselihaga versiooni ja siis ei jää midagi väheks, aga see taimne variant vajas tõesti timmimist. Aitäh!
Ja muidugi šokolaad! Kas see annab mingit maitset tõepoolest? Pean proovima! 🙂
KAS see annab? oi, sa veel küsid. proovi nüüd ära ja siis tule anna teada, mis sa arvasid. ma olen nii põnevil. ja kikerherned chilis on tõega suuurepärased, no ma kohe armastan neid, sobivad sinna nagu valatult. 🙂
Proovin ära hiljemalt järgmisel nädalal ja annan teada!
Kas siit blogist saab muide sinu guacamole retsepti kah leida? 🙂
ma ükskord panin kirja, aga piltidel nägi nats ökane välja see guacamole (no vahel juhtub, eks, et ei saa laimimahlaga piisavalt kärmelt jaole…) ja siis ma loobusin. ma teen ükskord uuesti ja postitan, ma luban! 🙂
Nüüd, kui ma umbes sajandat korda selle retsepti jälle ette võtan, annan siis ka “nädal hiljem” teada, et ilma šokolaadita ei tee seda enam kunagi ja ka kikerhernesteta mitte. Ülejäänu oli ka enne suhteliselt sama, aga need kaks olid “game changerid” 😀 Tänks!
Aa, ja mina teen seda enamasti ilma lihata, kuigi ka lihaga maitseb väga. 🙂
Kikerherned ja oad on konserv?
jaa, või ise leotatud-keedetud, kui selliseid eelistad. 🙂
Olen suhteliselt niru sööja. Eelistan tuttavaid maitsed, nö lähen kindlapeale välja 😀 aga seda kavatsen küll proovida, aitäh retsepti eest 😉
see on selline… kuidas ma ütlen? natuke mehhiko kiirtoitu meenutav miljonite lemmik 🙂 kindlasti proovi – kui ei maitse, tood mulle!
Kõndisin täna poes, peas mitte ühtegi ideed, mida õhtusöögiks valmistada… Silma jäi kiri “Tex-mex reede”, meenus kohe Su postitus. Ruttu nett lahti ja vajalikud koostisained ostukärru. Nüüd on tuba head lõhna täis ja suu jookseb vett… veidi peab veel podisema.
mmmmm! ja siis kohe esimese asjana vut-vut tuled ütled, kuidas oli, eks? 😀
Ma ei ole seda kunagi söönud aga juba lugedes hakkab ila voolama. Homme on see tähtis päev, mil ma selle ära proovin ning õnnestumise korral pakun seda reedel külalistele (kartul-kaste-salat kombinatsioon on tõeliselt ära tüüdanud. Küll aga mu kallis kaasa sai seda kuskil süüa ja see pidi tema silmis nii halb olema. Aga no tegemist ei olnud mingi kõrgetasemelise restoraniga, seega lubasin kvaliteetsemaid tooraineid. Kuna meie külalised (ja ka mu kaasa) ei armasta väga vürtsist toitu, siis kuidas selle chilliga on? Ning kuna homme tuleb proovilaar ja meid on kaks, siis umbes mitu korda ma pean koguseid vähendama? Ja viimane küsimus, kui see on sama hea kui tundub ja ma otsustan külalistele seda pakkuda, kas võiks teha neljapäeval valmis ja reedel serveerida?
kas sul vürtsköömned on ikka olemas? nendeta ei saa! kui võõraid maitseid pelgate, jäta kaneel võib-olla esialgu ära. arvuta kogused nii, et saad 200-300g hakklihaga teha (minu meelest müüakse veisehakkliha 300g pakis ja kahele on sellest küll ja enamgi). minu retsepti tšilli ei ole väga vürtsine, sest sööme seda koos lastega. aga võid panna poole vähem tšillit, kui tahad. ja kindlasti võid teha varem valmis – see on üks neist roogadest, mis läheb üleöö ainult paremaks. loodan väga, et teile meeldib! ja ära nachokrõpse unusta kõrvale serveerida, need on nagu rusikas silmaauku selle roa juurde. 🙂
Mina isiklikult ei jätaks üldse midagi välja. Proovime homme
Ikka täies uhkuses ja vaatame, kas saame reedel ka sünnipäevalistele pakkuda. Tulemas on ka kas poisipõnni ja nende jaoks peaks ka kohandama. Ma
Proovin ära ja siis kindlasti annan teada. Appiii tuleks see homne õhtusöök juba rutem!
issssand ma olen nüüd megaärevil. kuidas teil on mehhiko toitudega muidu? meeldivad? huhh. 😀
Tead me pole isegi väga proovinud ja katsetanud. Saksamaa reisist on mul aga värvikalt meeles üks burrito (mis peaks ju mehhiko toit olema). Mulle endale meeldivad sellised tomatilised ja kergelt tsillised road. Elukaaslane toituks muidugi friikartulitest ja viineritest aga samas on suhteliselt kõigesööja. Avokaadomääre (ma ei julge kirjutada õiget nime, sest tõenäoliselt kirjutan valesti) on samuti minu iganädalane toit. Kas siis röstleival, kanafileega, krõpsudega vms. Niiet natuke ikka tuleb seda mehhiko toitu. No tegelt ka neelan sülge siin voodis.
😀 no ma ootan suure põnevusega tagasisidet! loodan, et sa ei pea pettuma…
No kui pettun, saadan postiga sulle!
haha! diil 🙂 ma saadan viinereid ja friikaid vastu!
Nii, ma hakkan seda kohe tegema, aga kas on väga hull rüvetus, kui kaneelikoore asemel läheb kaneelipulber ja vürtsköömneid pole ja…. ma tean, mul on endal ka piinlik, aga… mitte 70% šoko, vaid Fazeri piimakas? Või ei peaks pigem üldse siis šokot lisama? Poodiminek pole enam võimalus 😀
Ära pane šoksi, asenda see sl mee või suhkruga, pane hästi vähe kaneelipulbrit ja v-köömneteta jääb nats puudu küll õigest tulemusest, aga otsa maailm ei lõppe. 🙂
Ok, aitäh!! Ma olen väga halb improviseerija köögis #retseptnõuabpunaseveiniäädikatagamulonainultvalgetpanensiistoda
Ahhhh, mul praegu käib pliidi peal üks pajatäis. Selle roa juures on mu lemmmikasi see, et terve protsess on niii nauditav. Millised lõhnad ja maitsed! See tund-poolteist podisemist on täis vesistavat ootusärevust, ma lülitan selleks ajaks kubu välja, et kogu maja häis lõhnu täis saaks. Aitäh, Mirjam, tutvustasid mulle uut maailma! Kummardused!
Nii-nii-nii-nii lahe! Saad aru, miski ei tee mulle nii palju rõõmu kui selline tagasiside mu toidule ja veel enam – retseptidele. Retseptide kirjutamine on nii raske ja kunagi ei tea, kas nad teisel inimesel ka päriselt täpselt nõnda töötavad… oeh. Aitäh. 🙂
Nii hea, kui saab rõõmustada! Ma ise mõmisen seda süües ja tahaks laua alla voolata aga mehel on ajus mingi tempel seoses “chili con carnega”. Nimelt kunagi koolis oli neilmingi kaitseväe matk ja sellise nimetusega pläusti anti neile söögiks. Ma kujutan ette, et võis üsna jõle olla. Ütlesin, et saa üle – see, siin ja praegu, on imeline.
Lapsed ei võta seda veel täiesti omaks (söövad riisi ja krõpsu, suts guacamolet ka) aga ma teen ja pakun seda järjekindlalt edasi. One day!
Pean ära mainima, et see matkatoit tuli valmistoiduna kuskilt purgist. Ma olen ise korduvalt nende purgitoitudega vastu näppe saanud, et enam lihtsalt ei osta. Kui tuleb kanasupi või borši isu, siis peab ikka ise tegema.
Mu elu esimene chilli con carne valmis eile sinu retsepti järgi…ohmaivõi…eile mõmisesime kogu perega ja täna mõmisesime veel mõmmimalt….imemaitsev!!!!